Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2013 / Intervjuu / Dublin püüab vähendada õhusaaste mõju tervisele

Dublin püüab vähendada õhusaaste mõju tervisele

Muutke keelt
Martin Fitzpatrick on Iirimaa pealinna Dublini linnanõukogu õhukvaliteedi seire ja müraosakonna keskkonnatervise peaspetsialist. Ta on ka Dublini kontaktisik Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi ja EEA elluviidavas katseprojektis, mille eesmärk on parandada õhku käsitlevate õigusaktide rakendamist. Küsisime temalt, kuidas lahendatakse viletsa õhukvaliteediga seotud terviseprobleeme Dublinis.

 Image © The Science Gallery

Mida võtate ette selleks, et parandada Dublinis ja Iirimaal õhu kvaliteeti?

Meil on tunne, et suurtes linnades on meil õnnestunud õhukvaliteediga seotud probleeme edukalt lahendada. Üks suurepärane näide: 1990. aastal kehtestati keeld turustada ja müüa Dublinis bituumenit sisaldavat ehk tossavat kütust. Kolleegid meditsiiniuuringute osakonnast uurisid selle otsuse mõju ja märkisid, et alates 1990. aastast on Dublinis igal aastal hoitud ära 360 surmajuhtumit.

Ent keskmise suurusega linnade õhu kvaliteet on endiselt vilets ja ametivõimud kaaluvad selle probleemi lahendamiseks uusi õigusakte, millega laieneks bituumenit sisaldava kütuse müügi keeld ka väikestele linnadele.

Iirimaal tegeleb õhukvaliteedi ja sellega seotud valdkondadega keskkonna-, kogukonna- ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Iirimaa keskkonnakaitseamet on selle ministeeriumi täidesaatev organ. Ministeeriumi ja ameti ülesanded – see, kuidas asjaomaste poliitikavaldkondade suunised edastatakse kohalikele omavalitsustele – on selgelt määratletud.

Kui rääkida tervisest, siis mis probleemidega tuleb Dublini linnanõukogul tegeleda? Kuidas te neid lahendate?

Dublin on teiste Euroopa Liidu suurlinnade mikrokosmos. Lahendamist vajavad probleemid on väga sarnased. Kogu ELis, sealhulgas Iirimaal, on peamised rahvatervise probleemid rasvumine, vähk ja südame-veresoonkonna haigused.

Linnanõukogu on tunnistanud, et suur osa tehtavast tööst on seotud rahvatervisega. Mainimist väärib projekt, kus kaasasime õhukvaliteedi seiresse avalikkuse. See viidi ellu mitu aastat tagasi koos ELi Teadusuuringute Ühiskeskusega. Projekt, mis sai nimeks „Rahva projekt”, hõlmas kuut Euroopa suurlinna ja selle raames vaadeldi vähki tekitavat õhusaasteainet benseeni. Riigiraadios esitatud üleskutsele reageeris ootamatult suur arv vabatahtlikke, kellest tegime kõndivad ja kõnelevad õhukvaliteedi seirejaamad. Nad kandsid benseenimõõdikuid, jälgides nii terve päeva jooksul oma kokkupuudet benseeniga. Seejärel vaatlesime õhukvaliteedi tasemeid ja seda, kuidas need mõjutasid tol päeval inimeste tervist.

Kõik vabatahtlikud said tulemuste kohta tagasisidet. Üks lõbus õppetund, mis projektist saadi, oli kainestav teadmine, et kui tahad vähendada oma kokkupuudet vähki tekitavate ainete polütsükliliste aromaatsete süsinikuühenditega, ei tohi praadida peekonit. Ühe vabatahtliku puhul, kes grillis kohalikus kohvikus peekonit, oli saaste tase tõeliselt kõrge.

Tõsine õppetund oli aga see, et peame vaatlema siseõhus ja välisõhus leiduvaid saasteaineid koos.

Kas saaksite tuua näite mõne Iirimaa algatuse kohta, mis on aidanud parandada siseõhu kvaliteeti?

Üks silmapaistev näide on 2004. aasta suitsetamiskeeld. Iirimaa oli esimene riik maailmas, kus keelati ära töökohtadel suitsetamine. See keeld võimaldas meil käsitleda saasteainetega kokkupuudet töökohas ja parandada ühtlasi õhukvaliteeti.

Sellega kaasnes huvitav aspekt, mida oli keeruline ette näha – nimelt kannatasid keelu tagajärjel keemilised puhastused. Nende äri kuivas pärast 2004. aastat kokku puhtalt suitsetamiskeelu tõttu. Nii et vahel võib kaasneda tagajärgi, mida ei osata prognoosida.

Kuidas kodanikke teavitatakse?

Kodanike teavitamine on meie algatuste ja igapäevatöö oluline osa. Dublini linnanõukogu koostab igal aastal aruande, milles tehakse kokkuvõte eelmise aasta õhukvaliteedist. Need aruanded riputatakse üles internetti. Lisaks on Iirimaa keskkonnakaitseametil õhuseirevõrgustik, mille kaudu jagatakse kohalikele omavalitsustele ja kodanikele teavet.

Teine, vaid Dublinit puudutav näide on sel aastal käivitunud projekt Dublinked, mille raames kogutakse linnanõukogu valduses olev teave kokku ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. See teave võib olla saadud kohalikelt omavalitsustelt, linnas teenuseid pakkuvatelt eraettevõtetelt või linnaelanikelt. Euroopa Komisjon märgib oma 2009. aasta teatises, et avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise hinnanguline väärtus on 27 miljardit eurot. See on üks linnanõukogu algatusi, millega püütakse majandusele elu sisse puhuda.

Dublin osaleb koos teiste Euroopa linnadega õhukvaliteedialases katseprojektis. Kuidas Dublin sellesse projekti sattus?

Dublini linnanõukogu liitus selle projektiga pärast vastava kutse saamist Euroopa Keskkonnaagentuurilt ja Euroopa Komisjonilt. Nägime projektis võimalust jagada heade tavade mudeleid ja kogemuste vahetamisest õppida.

Tänu sellele projektile märkasime, kui kaugele olid jõudnud heidet käsitlevate andmekogude ja linnaõhukvaliteedi mudeli väljaarendamisel teised linnad. See kannustas Dublini linnanõukogu tegema neis valdkondades edusamme. Nägime, et sellest on vähe kasu, kui linnanõukogu tegeleb andmekogu ja õhukvaliteedi mudeli loomisega üksi. Seetõttu kohtusime Iiri keskkonnakaitseametiga, et kaaluda võimalust töötada välja riiklik mudel, mida saaks kasutada ka piirkondlikul tasandil. Ja töö läkski lahti.

Martin Fitzpatrick on Iirimaa pealinna Dublini linnanõukogu õhukvaliteedi seire ja müraosakonna keskkonnatervise peaspetsialistMartin Fitzpatrick

Õhuvaldkonna õigusaktide rakendamise katseprojekt

Õhuvaldkonna õigusaktide rakendamise katseprojekt koondab Euroopa linnu, et selgitada välja linnade tugevad küljed, probleemid ja vajadused, mis on seotud ELi õhukvaliteeti reguleerivate õigusaktide rakendamise ja õhukvaliteeti puudutavate teemadega üldiselt. Katseprojekti viivad ühiselt ellu Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaagentuur. Projektis osalevad Antwerpen, Berliin, Dublin, Madrid, Malmö, Milano, Pariis, Ploieşti, Plovdiv, Praha ja Viin. Katseprojekti tulemused avaldatakse 2013. aasta lõpus.

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100