Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2013 / Artiklid / Teadlaste, poliitikute ja kodanike koostöö

Teadlaste, poliitikute ja kodanike koostöö

Muutke keelt
Atmosfäär, ilmastikuolud ja aastaaegade vaheldumine on olnud paeluvad vaatlusobjektid ammustest aegadest. Traktaat „Meteoroloogia”, mille kirjutas Aristoteles 4. sajandil eKr, koondab lisaks suure filosoofi ilmastikualastele ülestähendustele ka tähelepanekuid geoteaduste kohta üldiselt. Kuni 17. sajandini sümboliseeris õhk olematust. Eeldati, et õhul puudub kaal – kuni Galileo Galilei tegi teaduslikult kindlaks vastupidise.
ImaginAIR: Muutuste tuuled

ImaginAIR: Muutuste tuuled  Image © Tamas Parkanyi

Tööstusrevolutsioonist saadik on inimtegevus mõjutanud üha enam ja enam Maa ökosüsteemi. Üks selle tagajärgi on õhusaaste.

Tamas Parkanyi, Ungari (ImaginAIR)

Tänapäeval on meie teadmised atmosfäärist märksa ulatuslikumad. Me rajame õhu koostise seireks vaatlusjaamu, mis võimaldavad mõne minutiga kindlaks määrata õhu keemilise koostise konkreetses paigas ja selle seose pikaajaliste suundumustega. Meil on ka märksa selgem ülevaade Euroopat kahjustava õhusaaste allikatest. Saame hinnata üksikutes tööstusrajatistes õhku paisatavate saasteainete kogust. Meil on võimalik prognoosida ja jälgida õhu liikumist ning pakkuda kiiret ja tasuta juurdepääsu sellele teabele. Meie arusaam atmosfäärist ja selles toimivatest keemilistest vastasmõjudest on pärast Aristotelese aega suuresti edasi arenenud.

Atmosfäär on keeruline ja dünaamiline. Õhk liigub maailmas ringi ja seda teevad ka õhus leiduvad saasteained. Sissehingatava õhu kvaliteeti mõjutavad sõiduautode heitgaasid linnapiirkondades, metsatulekahjud, põllumajanduses õhku paisatav ammoniaak, kõikjal maailmas söeküttel töötavad elektrijaamad ning isegi vulkaanipursked. Mõnel juhul asub saasteallikas paigast, kus kahju ilmneb, tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Teame ka seda, et kehv õhukvaliteet võib avaldada ränka mõju meie tervisele ja heaolule ning ka keskkonnale. Õhusaaste võib põhjustada ja süvendada hingamisteede haigusi, kahjustada metsi, hapestada mulla ja vee, vähendada põldude saagikust ning põhjustada ehitiste korrosiooni. On ilmne, et paljud õhusaasteained süvendavad kliimamuutust ning et tulevikus hakkab kliimamuutus ise mõjutama õhu kvaliteeti.

Corn

(c) Gülçin Karadeniz

Õhu kvaliteet on tänu rakendatud abinõudele paranenud, kuid...

Teaduslike tõendite pideva lisandumise, üldsuse nõudmiste ja rea õigusaktide tulemusel on Euroopa õhu kvaliteet viimase 60 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Oluliselt on vähenenud paljude õhusaasteainete, sealhulgas vääveldioksiidi, süsinikmonooksiidi ja benseeni sisaldus. Pliisisaldus on langenud järsult allapoole õigusaktides sätestatud piirnorme.

Ent vaatamata nendele edusammudele ei ole Euroopa veel saavutanud õhukvaliteeti, mis on ette nähtud õigusaktidega ja mida soovivad Euroopa kodanikud. Praegu on Euroopa kaks kõige murettekitavamat saasteainet tahked osakesed ja osoon, mis ohustavad tõsiselt inimeste tervist ja keskkonda.

Praegused õigusaktid ja õhukvaliteedi meetmed keskenduvad konkreetsetele sektoritele, protsessidele, kütustele ja saasteainetele. Mõned neist õigusaktidest ja meetmetest kehtestavad saasteainete piirkogused, mida riigid tohivad atmosfääri paisata. Teiste meetmete eesmärk on vähendada elanikkonna kokkupuudet tervist kahjustavate saastekogustega, piirates suuri kontsentratsioone ehk teatud paigas teatud ajal leiduva õhusaasteaine kogust.

Paljud ELi riigid ei suuda ühe või enama õhusaasteaine (eriti lämmastikoksiidide) puhul õigusaktidega kehtestatud heitkoguste vähendamiseesmärke täita. Probleemiks on ka kontsentratsioonid. Paljud linnapiirkonnad on hädas tahkete osakeste, lämmastikdioksiidi ja maalähedase osooni tasemetega, mis on õigusaktides sätestatud piirnormidest kõrgemad.

Olukorda tuleb veelgi parandada

Hiljuti korraldatud arvamusküsitlustest nähtub, et Euroopa üldsus on õhu kvaliteedi pärast ilmselgelt mures. Pea iga viies eurooplane väidab end põdevat hingamisteede haigusi, millest kõik ei pruugi olla tingimata seotud viletsa õhukvaliteediga. Viiest eurooplasest neli on arvamusel, et EL peaks kavandama õhukvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks Euroopas täiendavaid meetmeid.

Viiest vastanust kolm leiab, et nad ei ole kursis oma riigi õhu kvaliteeti puudutavate küsimustega. Ehkki viimastel kümnenditel on tehtud märkimisväärseid edusamme, on tegelikult vaid alla 20% eurooplastest arvamusel, et õhu kvaliteet on Euroopas paranenud. Õigupoolest arvab enam kui pool eurooplastest, et õhu kvaliteet on muutunud viimase kümne aasta jooksul halvemaks.

Õhukvaliteediga seotud probleemidest teavitamine on väga oluline. See aitab meil paremini mõista Euroopa õhu praegust olukorda ja lisaks vähendada suure õhusaastega kokkupuute kahjulikku mõju. Inimesele, kelle pereliikmed põevad hingamisteede või südame-veresoonkonna haigusi, võib kodulinna õhusaaste taseme teadmine või igapäevane juurdepääs täpsele ja ajakohastatud teabele olla eluliselt tähtis.

People on the street

(c) Valerie Potapova | Shutterstock

Meetmete kasutegur on märkimisväärne

Euroopa Liit hakkab sel aastal visandama tulevast õhupoliitikat – see ei ole lihtne ülesanne. Ühelt poolt nõuab see õhusaaste rahvatervisele ja keskkonnale avalduva mõju vähendamist miinimumini. Saaste mõjuga kaasnevad prognoositavad kulud on silmatorkavalt suured.

Teisalt puudub lihtne ja kiire meetod Euroopa õhu kvaliteedi parandamiseks. See nõuab pikaajalist tegelemist mitmest eri allikast pärit saasteainetega. See nõuab ka majanduse struktuurset üleminekut keskkonnahoidlikumatele tootmistavadele ja tarbimisharjumustele.

Teadustõendid näitavad, et isegi väike õhukvaliteedi paranemine – eriti tihedalt asustatud piirkondades – toob kaasa tervisekasu ja majandussäästu. See väljendub muu hulgas kodanike elukvaliteedi paranemises, kuna saastega seotud haigused vähenevad, suuremas tootlikkuses, sest väheneb haiguspäevade arv, ja madalamates arstiabikuludes.

Teaduslikud tõendid näitavad ka, et õhusaastemeetmete võtmisest võib olla mitmeti kasu. Näiteks on mõned tavalised õhusaasteained ühtlasi kasvuhoonegaasid. Kui kanname hoolt selle eest, et kliimapoliitika ja õhupoliitika üksteist toetavad, saame võidelda ühtaegu kliimamuutusega ja parandada õhu kvaliteeti.

Veel üks võimalus parandada õhu kvaliteeti on tõhustada õhuvaldkonna õigusaktide rakendamist. Paljudel juhtudel tegelevad õhupoliitika elluviimise ja kehvast õhukvaliteedist tulenevate igapäevaprobleemide lahendamisega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Need avaliku võimu esindajad on õhusaaste all kannatavatele kodanikele kõige lähemal. Kohalikel omavalitsustel on ka rikkalikult teavet ning nad pakuvad piirkonna õhusaasteprobleemiga tegelemiseks konkreetseid lahendusi. On väga oluline viia kokku kohalikud omavalitsused, et nad saaksid jagada muresid, ideid ja lahendusi. See annab nende käsutusse uued vahendid, et saavutada õigusaktides sätestatud eesmärgid, teavitada paremini kodanikke ja lõppkokkuvõttes vähendada õhusaaste kahjulikku mõju tervisele.

Seisame praegu silmitsi küsimusega, mida teha, et meie kasvavad teadmised õhuprobleemidest annaksid poliitikas ja tervishoius paremaid tulemusi. Milliseid samme astuda, et vähendada õhusaaste mõju tervisele ja keskkonnale? Mis on parimad võimalused? Kuidas jõuda tulemusteni?

Just sellistel hetkedel peavad teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikud tegema koostööd, et anda nendele küsimustele vastused, mis võimaldaksid meil jätkata Euroopa õhukvaliteedi parandamist.

Prof. Jacqueline McGlade
Tegevdirektor

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under: ,

Kommentaarid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100