Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid - Heaolu ja keskkond / Signaalid 2013 / Artiklid / Siseõhu kvaliteet

Siseõhu kvaliteet

Muutke keelt
Paljud meist veedavad kuni 90% oma päevast siseruumides – kodus, tööl või koolis. Siseruumides sisse hingatava õhu kvaliteedil on otsene mõju meie tervisele. Mis mõjutab siseõhu kvaliteeti? Kas siseõhus ja välisõhus leiduvad saasteained on erinevad? Kuidas saame siseõhu kvaliteeti parandada?

 Image © Jose AS Reyes | Shutterstock

Paljude jaoks võib tulla üllatusena, et õhk keskmise liiklusega linnatänaval võib tegelikult olla puhtam õhust meie elutoas. Hiljutised uuringud näitavad, et mõne kahjuliku õhusaasteaine sisaldus võib olla siseruumides suurem kui õues. Varem pöörati siseruumides leiduvale õhusaastele märksa vähem tähelepanu kui väljas leiduvale, eriti tööstuse ja transpordi tekitatud õhusaastele. Viimastel aastatel kõneldakse ka ohtudest, mida põhjustab kokkupuude saastunud siseruumiõhuga.

Kujutage ette värskelt värvitud maja, mis on sisustatud uue mööbliga. Või töökohta, kus hõljub tugev puhastusvahendite lehk. Õhu kvaliteet kodus, töökohas ja teistes avalikes ruumides on väga erinev ning sõltub kasutatud ehitus- ja puhastusmaterjalidest ning ruumi otstarbest, samuti sellest, kuidas me ruumi kasutame ja tuulutame.

Vilets siseõhukvaliteet võib olla eriti kahjulik tundlikele rühmadele, näiteks lastele ja eakatele, ning nendele, kes põevad südame‑veresoonkonna ja kroonilisi hingamisteede haigusi, näiteks astmat.

Peamised siseõhu saasteained on radoon (mullas moodustuv radioaktiivne gaas), tubakasuits, kütuse põletamisel tekkivad gaasid või osakesed, kemikaalid ja allergeenid. Süsinikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid võib leida nii toas kui ka õues.

Abi võib olla poliitikameetmetest

Mõnest siseõhu saasteainest ja selle mõjust inimese tervisele teatakse rohkem kui teistest ja üldsus pöörab neile rohkem tähelepanu. Üks näide on avalikes ruumides suitsetamise keeld.

See keeld oli paljudes riikides enne asjaomaste õigusaktide vastuvõtmist üsna vastuoluline. Näiteks pärast suitsetamiskeelu jõustumist Hispaanias jaanuaris 2006 vallandus liikumine, millega paljud tahtsid taaskehtestada oma väidetava õiguse suitsetada avalikes ruumides. Ent see keeld tõstis ühtlasi üldsuse teadlikkust. Keelu jõustamise järel otsis suitsetamise lõpetamise küsimuses meditsiinilist nõu iga päev 25 000 hispaanlast.

Üldsuse arusaam suitsetamisest avalikes kohtades ja ühistranspordis on suuresti muutunud. Paljud lennuettevõtjad keelasid 1980. aastatel suitsetamise lähilendudel, millele järgnes 1990. aastatel sama keeld pikamaalendudel. Praegu ei ole Euroopas mõeldav, et teeksime mittesuitsetajatest ühistranspordis passiivsed suitsetajad.

Paljudes riikides, sealhulgas kõikides EEA riikides, on võetud vastu õigusaktid, millega piiratakse või keelatakse suitsetamine avalikes ruumides. Pärast mitmeid mittesiduvaid resolutsioone ja soovitusi võttis Euroopa Liit 2009. aastal vastu resolutsiooni, millega kutsutakse liikmesriike üles jõustama ja rakendama seadusi, et kaitsta oma kodanikke keskkonnas leiduva tubakasuitsu eest.

Tundub, et suitsetamiskeeldude tulemusel on siseõhu kvaliteet paranenud. Keskkonnas leiduvas tubakasuitsus esinevate saasteainete kogus avalikes kohtades väheneb. Näiteks Iirimaal näitasid Dublini avalikes kohtades enne ja pärast suitsetamiskeelu kehtestamist tehtud õhusaasteainete mõõtmised mõne keskkonnas leiduvas tubakasuitsus esineva õhusaasteaine vähenemist kuni 88%.

Nii nagu välisõhus leiduvad saasteained, ei mõjuta ka siseõhus esinevad saasteained üksnes meie tervist. Nendega kaasnevad suured majanduslikud kulud. Hinnangute kohaselt läks 2008. aastal ainuüksi kokkupuude keskkonnas leiduva tubakasuitsuga ELi töökohtadel maksma otseste ravikuludena üle 1,3 miljardi euro, millele lisandub tootlikkuse vähenemisest tingitud 1,1 miljardit eurot kaudseid kulusid.

Õhusaaste siseruumides

Siseruumide õhusaaste on märksa enamat kui tubakasuits

Suitsetamine ei ole ainus siseõhusaaste allikas. Nagu ütleb Erik Lebret Hollandi riiklikust rahvatervise- ja keskkonnainstituudist, „ei peatu õhusaaste meie ukselävel. Meie kodudesse, kus veedame suurema osa oma ajast, tungib enamik välisõhus leiduvaid saasteaineid. Siseõhu kvaliteeti mõjutavad ka paljud teised tegurid, sealhulgas toiduvalmistamine, puudega ahju kütmine, küünalde või viiruki põletamine ning selliste tarbekaupade nagu pindade puhastamiseks mõeldud vahade ja poleerimisvahendite kasutamine, ehitusmaterjalides (nt vineeris) sisalduv formaldehüüd ja paljudes materjalides leiduvad leegiaeglustid. Sellele lisandub mullast ja ehitusmaterjalidest pärit radoon”.

Euroopa riigid püüavad mõnda neist siseõhusaaste allikatest kõrvaldada. Lebreti sõnul „püüame asendada mürgised ained vähem mürgiste ainetega või leida protsesse, mis vähendaksid heidet, nagu seda on tehtud vineerist eralduva formaldehüüdi puhul. Veel üks näide on teatavate radooni eraldavate materjalide kasutamise vähendamine seinakonstruktsioonides. Varem kasutati neid materjale laialdaselt, ent nüüd on nende kasutamist piiratud.”

Seaduste vastuvõtmine ei ole ainus viis, kuidas saame parandada sissehingatava õhu kvaliteeti. Me kõik võime astuda samme, et piirata ja vähendada siseruumide õhus leiduvate osakeste ja kemikaalide hulka.

Meid ümbritseva õhu kvaliteeti aitavad parandada ka väikesed abinõud, näiteks suletud ruumide tuulutamine. Ent heal kavatsusel võib olla ka kahjulik mõju. Lebret ütleb: „Ruume tuleks tuulutada, ent seda ei tohiks teha liiga palju, sest sellega kaasneb märgatav energiakadu. See toob kaasa täiendava kütmise ja fossiilkütuste kasutamise, mis tähendab omakorda rohkem õhusaastet. Peaksime püüdma ressursse mõistlikult kasutada.”

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under: ,

Kommentaarid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100