Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2013 / Artiklid / Õhuga seotud teadmiste täiendamine

Õhuga seotud teadmiste täiendamine

Muutke keelt
Meie teadmised ja arusaamine õhusaastest paraneb iga aastaga. Meil on üha laienev seirejaamade võrgustik, mis annab andmeid kõikvõimalikest õhusaasteainetest, mida täiendavad õhukvaliteedi mudelite abil saadud tulemused. Peame kandma hoolt selle eest, et teaduslikud teadmised ja poliitika areneksid käsikäes ka edaspidi.

 Image © Gülcin Karadeniz

On tähtis teada, mis toimub linnas, riigis ja maailmas, kus me elame...

Bianca Tabacaru, Rumeenia (ImaginAIR)

Ehkki õhuseirejaamad asuvad enamasti linnapiirkondade tiheda liiklusega tänavate ääres või avalikes parkides, jäävad nad sageli märkamatuks. Need ilmetu välimusega kastid sisaldavad seadmeid, mis võtavad oma asukoha õhust regulaarselt proove, mõõdavad ära peamiste õhusaasteainete, näiteks osooni ja tahkete osakeste täpse sisalduse, ning edastavad andmed automaatselt andmebaasi. Paljudel juhtudel on võimalik sellele teabele internetis ligi pääseda juba mõni minut pärast proovi võtmist.

Euroopa õhu seire

Peamiseid õhusaasteaineid käsitletakse nii Euroopa kui ka liikmesriikide seadustes. Nende saasteainete jaoks on loodud üle kogu Euroopa ulatuslikud seirevõrgustikud, mis kontrollivad, kas eri paikade õhu kvaliteet on kooskõlas eri õigusnormide ja tervishoiusuunistega. Need jaamad registreerivad ja edastavad eri sagedusega tehtud mõõtmiste tulemusi kõikvõimalike õhusaasteainete kohta, mille hulka kuuluvad vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, plii, osoon, tahked osakesed, süsinikmonooksiid, benseen, lenduvad orgaanilised ained ja polütsüklilised aromaatsed süsinikuühendid.

Euroopa Keskkonnaagentuur koondab enam kui 7500st üle kogu Euroopa asuvast seirejaamast saadud õhukvaliteedi mõõtmistulemused õhukvaliteedi andmebaasi AirBase. Andmebaasis on ka andmed eelmiste aastate õhukvaliteedi kohta.

Mõned seirejaamad edastavad värsked andmed väga kiiresti (peaaegu reaalajas). Näiteks 2010. aastal mõõtsid kuni 2 000 seirejaama pidevalt troposfääriosooni sisaldust ja edastasid need andmed iga tunni tagant. Selliseid peaaegu reaalajas edastatavaid mõõtmistulemusi saab kasutada märkimisväärse saaste korral hoiatussüsteemides.

Viimasel kümnendil on seirejaamade, eriti teatavate peamiste saasteainete taset mõõtvate jaamade arv kõikjal Euroopas märgatavalt suurenenud. 2001. aastal edastasid lämmastikdioksiidi mõõtmistulemusi pisut enam kui 200 jaama, 2010. aastal oli neid jaamu 37 Euroopa riigis kokku ligi 3 300. PM10-sisaldust mõõtvate jaamade arv peaaegu kolmekordistus samas ajavahemikus, ulatudes 38 riigis kokku enam kui 3 000 jaamani.

Seirevõrgustiku laienemine parandab meie teadmisi ja arusaamist Euroopa õhu kvaliteedist. Kuna uue seirejaama rajamine on kõrgtehnoloogiliste seadmete tõttu üsna kulukas, pärineb osa meie teadmisi muudest allikatest, näiteks satelliitfotodelt, suurte tööstusettevõtete heiteprognoosidest, õhukvaliteedi mudelitest ning konkreetsete piirkondade, sektorite ja saasteainete põhjalikest uuringutest.

32 Euroopa riigi umbes 28 000 tööstusettevõtet edastavad Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile teavet, kui palju paiskab nende ettevõte vette, pinnasesse ja õhku erinevaid saasteaineid. Kogu see teave on olemas internetis ja ühtmoodi kättesaadav nii üldsusele kui ka poliitikakujundajatele.

Road transport

(c) Artens|Shutterstock

Õhukvaliteediga seotud teabe koondamine ja kättesaadavus

Eri allikatest kogutud teabe koondamine on keeruline ülesanne. Seirejaamade mõõtmistulemused on koha- ja ajaspetsiifilised. Ilmastikuolud, maastiku eripära, kellaaeg ja kuupäev ning kaugus heiteallikast – saasteainete mõõtmisel on sel kõigel oluline roll. Mõnel juhul, näiteks teeäärsetes seirejaamades, võib näite mõjutada isegi tee ja jaama vahelise kauguse paarimeetrine kõikumine.

Pealegi kasutatakse sama saasteaine mõõtmiseks ja jälgimiseks eri meetodeid. Oma roll on ka teistel teguritel. Näiteks liikluse suurenemise või mitmekesistumise tõttu registreeritakse samal tänaval eelmise aasta tulemustest erinevad mõõtmistulemused.

Õhukvaliteedi hindamine alal, mis jääb väljapoole seirejaama mõõtmispiirkonda, sõltub mudelarvutustest või mudelarvutuste ja mõõtmiste, sh satelliidivaatluste tulemuste kombinatsioonist. Õhukvaliteedi mudelarvutustega kaasneb alati teatav ebakindlus, kuna mudelid ei suuda kajastada kõiki saasteainete moodustumise, hajumise ja ladestumisega seotud keerulisi tegureid.

Ebakindlus on märksa suurem, kui tuleb hinnata seda, milline on saasteainetega kokkupuute mõju tervisele teatavas konkreetses kohas. Seirejaamad mõõdavad tavaliselt tahkete osakeste hulka teatud õhukoguses, ent ei pruugi ilmtingimata mõõta osakeste keemilist koostist. Näiteks sõiduautode heitest vallandub otse õhku puhast sütt sisaldavaid osakesi ja samuti gaase, näiteks lämmastikdioksiidi. Et määrata kindlaks võimalik mõju inimeste tervisele, peaksime aga täpselt teadma, milline on nende saasteainete vahekord õhus.

Sissehingatava õhuga seotud teadmiste edendamisel mängib suurt rolli tehnoloogia, millel on seire- ja aruandlusprotsessis väga oluline osa. Infotehnoloogiasektori hiljutine areng on andnud teadlastele ja poliitikakujundajatele võimaluse töödelda sekunditega tohutuid andmekoguseid. Paljud avaliku sektori asutused teevad selle teabe üldsusele kättesaadavaks kas oma veebilehtedel, nagu Madridi linnavalitsus, või sõltumatute ühenduste kaudu, nagu Airparif Pariisi ja Île-de-France piirkonna puhul.

EEA haldab õhukvaliteedi ja õhusaaste avalikke teabeportaale. Andmebaasis AirBase salvestatud andmeid varasemate aastate õhukvaliteedi kohta on võimalik vaadelda kaardil, filtreerides neid vastavalt saasteainele või aastale, ning seda teavet saab alla laadida.

Selliseid olulisi saasteaineid nagu PM10, osoon, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid käsitlevale teabele (kui see on olemas) on võimalik ligi pääseda peaaegu reaalajas andmeid edastava portaali Eye on Earth AirWatch kaudu. Kasutajad võivad lisada sellesse portaali ka oma isiklikud hinnangud ja tähelepanekud.

Kvaliteetsem analüüs

Tehnoloogia on andnud meile võimaluse töödelda suures koguses andmeid ja aidanud lisaks parandada tehtavate analüüside kvaliteeti ja täpsust. Me saame nüüd analüüsida samal ajal ilmaandmeid, liikluse infrastruktuuri, rahvastikutihedust ja konkreetsete tööstusrajatiste heidet, samuti seirejaamade mõõtmistulemusi ja õhukvaliteedi mudelite abiga saadud andmeid. Mõnes piirkonnas on võimalik võrrelda südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustest põhjustatud enneaegseid surmajuhtumeid õhusaaste tasemetega. Saame paigutada enamiku neist näitajatest Euroopa kaardile ja koostada täpsemad mudelid.

Õhku käsitlevates teadusuuringutes ei piirduta vaid ülalnimetatud teguritega. Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku büroo spetsialisti Marie-Eve Héroux› sõnul „uurib teaduskogukond ka seda, kuidas mõjutavad õhusaastet eri meetmed. Sekkumisviise on mitmeid, alates reguleerivatest meetmetest kuni energiatarbimismudelite ja energiaallikate muutmiseni või muutusteni inimeste liiklemisharjumustes ja käitumises.”

Héroux lisab: „Kõike seda on uuritud ja järeldused on selged: on olemas meetmed, millega on võimalik saastet, eriti tahkete osakeste taset vähendada. See annab meile aimu, kuidas on võimalik vähendada õhusaastest tingitud suremust.”

Parem arusaamine õhusaasteainete mõjust tervisele ja keskkonnale aitab kujundada asjaomast poliitikat. Uued saasteained, saasteallikad ja saastega võitlemise võimalikud meetmed tehakse kindlaks ja lisatakse õigusaktidesse. Selleks võib olla vajalik uute saasteainete seire. Seire käigus kogutud andmed aitavad meie teadmisi veelgi täiendada.

Näiteks 2004. aastal ei edastanud lenduvate orgaaniliste ühendite, raskmetallide või polütsükliliste aromaatsete süsinikuühendite kontsentratsioonide andmeid Euroopas andmebaasi AirBase ükski seirejaam, ehkki kohalikul ja riigi tasandil neid mõõtmisi tehti. 2010. aastal oli seirejaamu, kes seda tegid, vastavalt üle 450, 750 ja 550.

ImaginAIR: Pollution in my city

(c) Bianca Tabacaru, ImaginAIR/EEA

Pilt selgineb

Õhku käsitlevates õigusaktides püstitatakse tavaliselt eesmärgid, mis tuleb mingiks kindlaks ajaks saavutada. Neis nähakse ette ka viisid, kuidas jälgida edusamme ja kontrollida, kas eesmärgid on ettenähtud ajaks täidetud.

Kümnendi eest paika pandud poliitikaeesmärkide puhul võib avaneda – sõltuvalt sellest, milliseid vahendeid kasutame – kaks erinevat pilti. EEA võttis aluseks 2001. aastal vastuvõetud heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi, mille eesmärk oli piirata 2010. aastaks nelja õhusaasteaine heidet, ja hindas, kas direktiivis sätestatud eutrofeerumise ja hapestumisega seotud eesmärgid said täidetud.

Võttes aluseks teadmised, mis meil olid direktiivi vastuvõtmise ajal, tundub, et eutrofeerumisega seotud eesmärk sai täidetud ja et hapestumise ohtu sai märgatavalt vähendatud. Ent tuginedes praegustele teadmistele, mis on saadud tänapäevasemate vahendite abil, ei ole pilt nii roosiline. Õhusaaste põhjustatud eutrofeerumine on endiselt tõsine keskkonnaprobleem ja palju on ka valdkondi, kus jäi täitmata hapestumisega seotud eesmärk.

Euroopa Liidul on tänavu kavas oma õhupoliitika läbi vaadata, et kehtestada uued sihid ja tähtajad, mis ulatuvad aastani 2020 ja sealt edasi. Õhupoliitika arendamise kõrval jätkab Euroopa ka investeerimist oma teadmistebaasi.

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under: ,

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33042 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100