Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2013 / Artiklid / Õhk, mida me hingame

Õhk, mida me hingame

Muutke keelt
Hingame hetkest, mil sünnime, kuni hetkeni, mil sureme. See on eluline ja pidev vajadus – mitte üksnes meile, vaid kõigele elavale meie planeedil. Vilets õhukvaliteet mõjutab meid kõiki: see kahjustab nii meie tervist kui ka keskkonda, mis omakorda põhjustab majandusliku kahju. Ent millest õhk, mida sisse hingame, koosneb ja kust on pärit selles leiduvad erinevad saasteained?
ImaginAIR: Halb õhk

ImaginAIR: Halb õhk  Image © Stella Carbone

Jääb üle vaid imestada, kuidas saaste, eriti õhusaaste, suudab vähendada meid ümbritseva keskkonna suursugusust.

Stephen Mynhardt, Iirimaa (ImaginAIR)

Atmosfäär on meie planeeti ümbritsev gaasiline mass, mis jaguneb kihtideks, kus gaaside tihedus on erinev. Kõige õhem ja madalam (maapinnalähedane) kiht kannab nimetust troposfäär. Siin elavad taimed ja loomad ning avalduvad meie ilmastikuolud. See kiht ulatub poolustel maapinnast umbes 7 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele.

Nagu ülejäänud atmosfäär, nii on ka troposfäär dünaamiline. Õhk on sõltuvalt kõrgusest erineva tihedusega ja erineva keemilise koostisega. Õhk liigub pidevalt ümber maakera, ületades ookeane ja tohutuid maismaa-alasid. Tuuled võivad kanda väikseid organisme, sealhulgas baktereid, viiruseid, seemneid ja võõrliike uutesse paikadesse.

See, mida nimetame õhuks, koosneb...

Kuivas õhus on umbes 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 1% argooni. Õhus leidub ka veeauru, mis moodustab troposfäärist 0,1– 4%. Soojem õhk sisaldab tavaliselt rohkem veeauru kui külmem õhk.

Õhk sisaldab väga vähesel hulgal ka muid gaase, sealhulgas süsinikdioksiidi ja metaani, mida tuntakse mikrogaaside nime all. Nende väikeses koguses esinevate gaaside sisaldust atmosfääris mõõdetakse üldjuhul miljondikosades (ppm). Näiteks süsinikdioksiidi, ühe kõige olulisema ja rikkalikumalt esineva mikrogaasi kontsentratsioon atmosfääris oli 2011. aastal hinnanguliselt umbes 391 ppm ehk 0,0391% (EEA näitaja atmosfäärikontsentratsiooni kohta).

Peale selle paiskub nii looduslikest kui ka inimtekkelistest allikatest atmosfääri tuhandeid muid gaase ja osakesi (sh tahma ja metalle).

Troposfääriõhu koostis muutub pidevalt. Mõned õhus leiduvad ained on eriti reaktiivsed ehk neil on suurem kalduvus reageerida teiste ainetega, moodustades uusi aineid. Mõne sellise aine reageerimisel teiste ainetega võivad tekkida teisesed saasteained, mis ohustavad meie tervist ja keskkonda. Soojus – ka päikeselt pärinev – toimib tavaliselt katalüsaatorina, hõlbustades või kutsudes esile keemilisi reaktsioone.

ImaginAIR: Ever closing

(c) Stephen Mynhardt, ImaginAIR/EEA

Mis on õhusaaste?

Kõiki õhus leiduvaid aineid ei peeta saasteaineteks. Õhusaasteks nimetatakse üldjuhul teatud saasteainete esinemist atmosfääris koguses, mis kahjustab inimeste tervist, keskkonda ja meie kultuuripärandit (ehitisi, mälestisi ja materjale). Õigusaktides käsitletakse üksnes inimtekkelistest allikatest pärit saastet, ehkki muus kontekstis võidakse määratleda saastet laiemalt.

Kõik õhusaasteained ei ole inimese tekitatud. Õhusaasteaineid paiskavad atmosfääri paljud loodusnähtused, sealhulgas vulkaanipursked, metsatulekahjud ja liivatormid. Sõltuvalt tuultest ja pilvedest võivad tolmuosakesed kanduda üsna kaugele. Olenemata sellest, kas need ained on inimtekkelised või looduslikud, võivad nad atmosfääri sattudes osaleda keemilistes reaktsioonides ja tekitada õhusaastet. Selge taevas ja hea nähtavus ei ole ilmtingimata märk puhtast õhust.

Kuigi viimastel kümnenditel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kahjustab õhusaaste Euroopas endiselt inimtervist ja keskkonda. Euroopa kodanike tervist ohustavad tõsiselt eeskätt tahked osakesed ja osoon, mis mõjutavad inimeste elukvaliteeti ja lühendavad keskmist eluiga. Eri saasteainetel on aga eri allikad ja erinev mõju. Siinkohal vaatleme lähemalt peamisi saasteaineid.

Kui õhus hõljuvad väikesed osakesed

Tahked osakesed on õhusaasteaine, mis põhjustab Euroopa elanikele kõige rohkem kahju. Tahked osakesed on nii kerged, et jäävad õhku hõljuma. Mõned osakesed on sedavõrd väikesed (1/30–1/5 inimese juuksekarva läbimõõdust), et need ei tungi mitte üksnes sügavale meie kopsudesse, vaid jõuavad ka vereringesse just nagu hapnik.

Mõned osakesed paisatakse otse atmosfääri. Teised moodustuvad selliste lähtegaaside nagu vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja ammoniaak ning lenduvate orgaaniliste ühendite keemiliste reaktsioonide tulemusel.

Need osakesed võivad koosneda erinevatest keemilistest koostisosadest, millest sõltub ka nende mõju meie tervisele ja keskkonnale. Tahketes osakestes võib leiduda ka raskmetalle, näiteks arseeni, kaadmiumi, elavhõbedat ja niklit.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hiljutisest uuringust nähtub, et peenosakeste põhjustatud saaste (PM2,5, st tahkete osakeste läbimõõt ei ole suurem kui 2,5 mikronit) võib ohustada inimtervist arvatust enam. WHO ülevaates, milles käsitletakse õhusaaste terviseaspekte, on märgitud, et pikaajaline kokkupuude peenosakestega võib põhjustada ateroskleroosi, sünnidefekte ja laste hingamisteede haigusi. Selles uuringus viidatakse ka võimalikule seosele närvisüsteemi arengu, kognitiivse talitluse ja diabeediga ning kinnitatakse põhjuslikku seost PM2,5 ning südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustest tingitud surmajuhtumite vahel.

Sõltuvalt keemilisest koostisest võivad osakesed mõjutada planeeti küttes või maha jahutades ka globaalset kliimat. Näiteks puhas süsi, üks peamiselt peenosakestes (läbimõõduga alla 2,5 mikroni) leiduva tahma koostisosi, tekib kütuste (nii fossiilkütuste kui ka puidu) mittetäieliku põlemise tulemusel. Linnapiirkondades tekitavad puhta söe heidet peamiselt transpordivahendid, eelkõige diiselmootoriga sõidukid. Peale selle, et tahketes osakestes leiduv puhas süsi mõjutab tervist, süvendab see ka kliimamuutust, neelates päikese soojust ja soojendades atmosfääri.

ImaginAIR: Price of comfort

(c) Andrzej Bochenski, ImaginAIR/EEA

Osoon: kui ühinevad kolm hapnikuaatomit

Osoon on eriti reaktiivne hapniku erivorm, mis koosneb kolmest hapnikuaatomist. Stratosfääris, ühes atmosfääri ülakihtidest, kaitseb osoon meid päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Ent atmosfääri kõige alumises kihis, troposfääris, on osoon inimeste tervist ja loodust kahjustav oluline saasteaine.

Troposfääriosoon tekib selliste lähtegaaside nagu lämmastikoksiidid ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusel. Selle moodustumises on oma roll ka metaanil ja süsinikmonooksiidil.

Osoon on võimas ja agressiivne. Suur kogus osooni tekitab materjalidel ja ehitistel korrosiooni ning kahjustab eluskudesid. See vähendab taimede fotosünteesivõimet ja takistab neid sidumast süsinikdioksiidi. Osoon raskendab ka taimede paljunemist ja kasvu, mille tulemusena langeb põldude saagikus ja aeglustub metsade kasv. Inimesel tekitab see põletikku kopsus ja bronhides.

Osooniga kokku puutudes püüab meie keha takistada selle pääsemist kopsu. Selle refleksi tõttu väheneb sissehingatava hapniku kogus. Kui hingame sisse vähem hapnikku, peab süda tegema rohkem tööd. Seega võib inimesele, kes juba põeb südame-veresoonkonna või hingamisteede haigusi, näiteks astmat, suur kogus osooni olla kurnav ja isegi saatuslik.

Mida õhus veel leidub?

Osoon ja tahked osakesed ei ole ainukesed õhusaasteained, mis Euroopas muret valmistavad. Autod, veokid, elektrijaamad ja muud tööstusrajatised vajavad kõik energiat. Peaaegu kõik sõidukid ja tööstusettevõtted põletavad energia saamiseks kütust.

Kütuse põlemisel muunduvad tavaliselt paljud ained, sh atmosfääris kõige rikkalikumalt leiduv gaas ehk lämmastik. Kui lämmastik reageerib hapnikuga, moodustuvad õhus lämmastikoksiidid (sh lämmastikdioksiid ehk NO2). Kui lämmastik reageerib vesinikuaatomitega, moodustub ammoniaak (NH3) – taas üks õhusaasteaine, mis on inimtervisele ja loodusele väga kahjulik.

Põlemisprotsessi käigus vallandub ka mitmeid teisi õhusaasteaineid alates vääveldioksiidist ja benseenist kuni süsinikmonooksiidi ja raskmetallideni. Osal neist saasteainetest on inimese tervisele lühiajaline mõju. Teised, sealhulgas mõned raskmetallid ja püsivad orgaanilised saasteained, akumuleeruvad keskkonnas. See võimaldab neil pääseda meie toiduahelasse ja jõuda lõpuks meie toidulauale.

Mõni saasteaine, näiteks benseen, võib kahjustada rakkude geneetilist materjali ja põhjustada pikaajalisel kokkupuutumisel vähki. Kuna benseeni lisatakse sageli bensiinile, tekib 80% Euroopas atmosfääri paiskuvast benseenist sõidukikütuste põlemisel.

Teine tuntud vähitekitaja benso(a)püreen (BaP) vallandub peamiselt elamute kütmisel puidu või söega. Benso(a)püreeni allikaks on ka autode, eriti diiselmootoriga sõidukite heitgaasid. Vähi põhjustamise kõrval võib BaP ärritada silmi, nina, kurku ja bronhe. Benso(a) püreeni leidub tavaliselt peenosakestes.

Õhusaaste mõju tervisele

Inimtervisele avalduva mõju mõõtmine

Ehkki õhusaaste mõjutab kõiki, ei mõjuta see igaüht sama palju ja samal moel. Linnapiirkondades puutub õhusaastega kokku rohkem inimesi, sest seal on rahvastiku tihedus suurem. Mõned rühmad on haavatavamad, sh need, kes põevad südameveresoonkonna ja hingamisteede haigusi ning ülemiste hingamisteede allergilisi haigusi, samuti eakad ja imikud.

„Õhusaaste mõjutab arenenud riike ja arenguriike ühtmoodi,” märgib Marie-Eve Héroux Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlikust büroost. „Isegi Euroopas puutub suur hulk elanikkonnast endiselt kokku saastekogustega, mis ületavad meie õhukvaliteedisuunistes esitatud soovitusi.”

Selle kahju täielikku ulatust, mida toob meie tervisele ja keskkonnale õhusaaste, ei ole lihtne hinnata. Eri sektoreid ja saasteallikaid on siiski piisavalt uuritud.

Euroopa Komisjoni kaasrahastatud projekti Aphekom andmete kohaselt lüheneb eurooplaste keskmine eluiga õhusaaste tõttu umbes 8,6 kuu võrra.

Õhusaastekulude hindamiseks võib kasutada teatavaid majandusmudeleid. Need mudelid sisaldavad tavaliselt õhusaaste põhjustatud tervishoiukulusid (tootlikkuse vähenemine, täiendavad arstiabikulud jne), samuti kulusid, mis on tingitud saagikuse vähenemisest ja teatud materjalidele tekitatud kahjust. Siiski ei hõlma mudelid kõiki kulusid, mida õhusaaste ühiskonnale põhjustab.

Ent isegi oma piiratuse juures annavad sellised kuluhinnangud aimu kahju ulatusest. Ligi 10 000 tööstusettevõtet kõikjalt Euroopast teatavad Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile (European Pollutant Release and Transfer Register) atmosfääri paisatavad saasteainete kogused. Nende üldsusele kättesaadavate andmete põhjal hindas Euroopa Keskkonnaagentuur, et 2009. aastal läks 10 000 Euroopa suurima saastet tekitava ettevõtte põhjustatud õhusaaste eurooplastele maksma 102–169 miljardit eurot. Väärib märkimist, et kogukahjust poole eest peeti vastutavaks napilt 191 ettevõtet.

Leidub ka uuringuid, milles hinnatakse õhukvaliteedi parandamisest tulenevat võimalikku kasu. Näiteks Aphekomi uuringus prognoositakse, et iga-aastaste keskmiste PM2,5-tasemete langetamine Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes esitatud tasemetele pikendaks keskmist eluiga. Ainuüksi selle eesmärgi saavutamisel pikeneks eluiga Bukarestis keskmiselt 22 kuu võrra ja Budapestis 19 kuu võrra, Málagas 2 kuu võrra ja Dublinis vähem kui poole kuu võrra.

Lämmastiku mõju loodusele

Õhusaaste ei mõjuta üksnes inimtervist. Eri õhusaasteained mõjutavad ka kõikvõimalikke ökosüsteeme. Erilisi riske peidab endas aga liigne lämmastik.

Lämmastik on üks peamisi keskkonnas leiduvaid toitaineid, mida taimed jõudsaks kasvamiseks ja ellujäämiseks vajavad. See lahustub vees ning taimed imavad seda juurestiku kaudu. Kuna taimed kasutavad palju lämmastikku, tarbides ära mullas leiduvad kogused, kasutavad talunikud ja aiapidajad toodangu suurendamiseks tavaliselt väetisi, et rikastada mulda toitainete, sh lämmastikuga.

Õhus leiduval lämmastikul on sarnane toime. Vette või mulda ladestunud lisalämmastik võib ökosüsteemides, kus on piiratud koguses toitaineid (näiteks ainulaadse floora ja faunaga tundlikes ökosüsteemides), olla mõnele liigile kasulik. Liigne toitainetekogus võib aga muuta nende ökosüsteemide liikidevahelist tasakaalu ja põhjustada selles piirkonnas bioloogilise mitmekesisuse kadumise. Magevee- ja rannikuökosüsteemides võib see aidata kaasa ka mürgiste vetikate õitsemisele.

Ökosüsteemi reageerimist ülemäärase lämmastiku ladestumisele nimetatakse eutrofeerumiseks. Kahel viimasel kümnendil on tundliku ökosüsteemiga alad, mida kahjustab eutrofeerumine, vähenenud ELis vaid pisut. Praeguste hinnangute järgi ohustab eutrofeerumine tundliku ökosüsteemiga alade kogupindalast ligi poolt.

Lämmastikuühendid aitavad kaasa ka magevee ja metsamuldade hapestumisele, mõjutades nii neist ökosüsteemidest sõltuvaid liike. Sarnaselt eutrofeerumisele võivad uued elutingimused olla mõnele liigile soodsamad, ent teisi liike kahjustada.

ELis on õnnestunud märkimisväärselt vähendada hapestumise all kannatavat tundlike ökosüsteemidega ala, peamiselt tänu vääveldioksiidi heite olulisele vähendamisele. ELis kannatavad hapestumise all vaid mõned üksikud paigad, eelkõige Madalmaades ja Saksamaal.

ImaginAIR: Forests in the Czech Republic still affected by air pollution

(c) Leona Matoušková, ImaginAIR/EEA

"Tšehhi Vabariigi põhjaosas asuv Jizerské mägede maastikukaitseala on osa piirkonnast, mida tunti seal esinenud suure õhusaaste tõttu vanasti kurikuulsa nime all Must Kolmnurk."
Leona Matoušková, Tšehhi Vabariik

Saaste ei tunne piire

Ehkki saaste mõju inimtervisele või keskkonnale võib piirkonniti erineda, on õhusaaste üleilmne probleem.

Tuuled kannavad õhusaasteaineid kõikjale. Osa Euroopas leitud õhusaasteainetest ja nende lähteainetest pärinevad Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Samamoodi kandub osa Euroopas õhku paisatavatest saasteainetest teistesse piirkondadesse ja teistele mandritele.

Sama kehtib ka väiksemas mastaabis. Linnapiirkondade õhu kvaliteeti mõjutab üldjuhul linnalähedaste maapiirkondade õhu kvaliteet ja vastupidi.

„Me hingame kogu aeg ja puutume õhusaastega kokku nii siseruumides kui ka väljas,” sõnab Erik Lebret Madalmaade riiklikust rahvatervise- ja keskkonnainstituudist. „Ükskõik kuhu me ka ei läheks, hingame sisse õhku, mis on saastatud kõikvõimalike saasteainetega koguses, mille puhul võib vahel eeldada tervisele kahjulikku mõju. Kohta, kus saaksime hingata vaid puhast õhku, ei ole kahjuks olemas.”

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100