Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2013 / Artiklid / Kliimamuutus ja õhk

Kliimamuutus ja õhk

Muutke keelt
Meie kliima muutub. Paljud gaasid, mis muudavad kliimat, on ühtlasi tavalised õhusaasteained, mis mõjutavad meie tervist ja keskkonda. Õhukvaliteedi parandamine võib aidata mitmeti kaasa kliimamuutuse leevendamisele ja ka vastupidi, ent mitte alati. Meie ülesanne on tagada, et kliima- ja õhupoliitikas keskendutaks stsenaariumidele, millest võidaksid mõlemad.

 Image © Ace & Ace/EEA

Globaalne soojenemine põhjustab pikki põuaperioode. Põud soodustab metsatulekahjude arvu suurenemist.

Ivan Beshev, Bulgaaria (ImaginAIR)

2009. aastal korraldas rühm briti ja saksa teadlasi Norra ranniku lähedal ühisuuringu, kasutades hüdrolokaatorit, mille abil otsitakse tavaliselt kalaparvesid. Teadlaste eesmärk ei olnud otsida kalu, vaid jälgida ühe kõige võimsama kasvuhoonegaasi – metaani – vallandumist sulavast merepõhjast. Nende avastused on vaid väike osa kliimamuutuse võimaliku mõju kohta esitatud hoiatuste pikast reast.

Pooluste lähedal on osa merepõhjast pidevalt jäätunud. Mõne hinnangu kohaselt sisaldab see kiht, mida nimetatakse igikeltsaks, kaks korda enam süsinikku, kui leidub praegu atmosfääris. Soojemates tingimustes võib see süsinik mädanevast biomassist kas süsinikdioksiidi või metaani kujul eralduda.

„Metaan on kasvuhoonegaas, mis on 20 korda võimsam kui süsinikdioksiid,” hoiatab Cambridge’i ülikooli professor Peter Wadhams. „Seega on praegu oht, et globaalne soojenemine jätkub ja Arktika hakkab sulama veelgi kiiremini.”

Metaaniheide on pärit inimtegevusest (peamiselt põllumajandusest, energia- ja jäätmekäitlusest) ja looduslikest allikatest. Pärast paiskumist atmosfääri on metaani eluiga umbes 12 aastat. Ehkki seda peetakse võrdlemisi lühiealiseks gaasiks, on metaani eluiga siiski piisavalt pikk, et võimaldada gaasil kanduda teistesse piirkondadesse. Lisaks sellele, et tegemist on kasvuhoonegaasiga, aitab metaan moodustada troposfääriosooni, mis on Euroopa inimtervist ja keskkonda kahjustav oluline saasteaine.

Tahked osakesed võivad muuta kliima soojemaks või jahedamaks

Süsinikdioksiid on vahest suurim, ent mitte ainuke globaalse soojenemise ja kliimamuutuse põhjustaja. Maapinnas neelduva ja sealt tagasi peegelduva päikeseenergia (sh soojuse) kogust mõjutavad ka paljud teised gaasi- või tahkete osakeste ühendid. Nende ühendite hulka kuuluvad sellised olulised õhusaasteained nagu osoon, metaan, tahked osakesed ja dilämmastikoksiid.

Tahked osakesed on keerulised saasteained. Sõltuvalt koostisest võivad need osakesed kohalikku ja globaalset kliimat jahedamaks või soojemaks muuta. Näiteks puhas süsi – tahkete osakeste koostisosa, mis tekib kütuse mittetäielikul põlemisel – neelab endasse atmosfääris leiduvat päikese- ja infrapunakiirgust ning on seetõttu soojendava toimega.

Muudel tahketel osakestel, mis sisaldavad väävli- või lämmastikuühendeid, on vastupidine toime. Nad käituvad väikeste peeglitena, mis peegeldavad päikeseenergia tagasi ja toovad seega kaasa kliima jahenemise. Lihtsamalt öeldes on määravaks osakese värv. „Valgetel” osakestel on kalduvus päikesevalgust peegeldada, samas kui „mustad” osakesed kipuvad seda neelama.

Sama juhtub maapinnal. Mõned osakesed ladestuvad vihma ja lumega või langevad lihtsalt maapinnale. Ent puhas süsi võib kanduda õhkupaiskumise kohast kaugele ning langeda siis lumele ja jääle. Viimastel aastatel on Arktikas ladestunud puhas süsi muutnud valged pinnad üha tumedamaks ja vähendanud nende peegeldusvõimet, mis tähendab, et meie planeedile jääb rohkem soojust. Selle lisasoojusega kahaneb Arktika valgete pindade suurus veelgi kiiremini.

Huvitaval kombel ei juhi paljusid kliimaprotsesse mitte atmosfääri peamised koostisosad, vaid mõned gaasid, mida leidub väga väikestes kogustes. Kõige levinum nn mikrogaasidest, süsinikdioksiid, moodustab õhust vaid 0,0391%. Iga muutus nendes väga väikestes kogustes mõjutab ja muudab meie kliimat.

Rohkem või vähem vihma?

Õhus hõljuvad või maapinnale ladestunud osakesed võivad mõjutada kliimat ka muul moel kui oma värviga. Osa meie õhust koosneb veeaurust – väikestest õhus hõljuvatest veemolekulidest. Kondenseeritud kujul tunneme neid pilvedena. Osakestel on tähtis roll selles, kuidas pilved tekivad, kui kaua nad püsivad, kui palju päikesekiirgust suudavad peegeldada, milliseid sademeid tekitavad ja kus nad seda teevad jne. Pilved on kliima seisukohast ilmselgelt väga olulised. Tahkete osakeste sisaldus ja koostis võib õigupoolest muuta vihmasadude tavapärast sagedust ja asukohta.

Sademete hulga ja sageduse muutumisega kaasnevad käegakatsutavad majanduslikud ja sotsiaalsed kulud, kuna need mõjutavad kõikjal maailmas toiduainete tootmist ja sellest tulenevalt toiduainete hindu.

EEA 2012. aasta aruandest kliimamuutuse, selle mõju ja haavatavuse kohta Euroopas (Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2012) ilmneb, et kliimamuutusel on väga laialdane mõju ühiskonnaelule, ökosüsteemidele ja inimeste tervisele kõigis Euroopa piirkondades. Aruande kohaselt on kõikjal Euroopas täheldatud keskmiste temperatuuride tõusu, millele lisandub sademete vähenemine lõunapoolsetes piirkondades ja suurenemine Põhja-Euroopas. Lisaks sulavad mandrijää ja liustikud ning tõuseb merevee tase. Võib eeldada, et kõik need suundumused jätkuvad.

ImaginAIR: Astronauts of the polluted Earth

(c) Dovile Zubyte, ImaginAIR/EEA

Kliimamuutuse ja õhukvaliteedi suhe

Ehkki meil ei ole täielikku ettekujutust sellest, kuidas kliimamuutus mõjutab õhukvaliteeti ja vastupidi, näitavad hiljutised uuringud, et vastastikune suhe võib olla arvatust tugevam. Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (kliimamuutuse hindamiseks moodustatud rahvusvaheline organ) prognoosib 2007. aasta hinnangus, et kliimamuutuse tõttu linnade õhukvaliteet tulevikus langeb.

Võib eeldada, et kliimamuutus mõjutab paljudes piirkondades üle kogu maailma kohalikku ilma, sealhulgas kuumalainete ja seisva õhu esinemise sagedust. Päikesevalguse lisandumine ja temperatuuride tõus ei pruugi mitte üksnes pikendada aega, mil osoonitase on kõrgem, vaid võib tõsta ka selle tipptasemeid. See ei ole hea uudis Lõuna-Euroopa jaoks, kus ollakse juba praegu hädas ülemäärase troposfääriosooniga.

Kliimamuutuse mõju leevendamise teemal peetud rahvusvaheliste arutelude käigus on saavutatud kokkulepe, et maailma keskmine temperatuur ei tohi tõusta üle 2 kraadi võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. Veel ei ole kindel, kas meil õnnestub vähendada kasvuhoonegaaside heidet piisavalt, et saavutada see 2 kraadi eesmärk. ÜRO keskkonnaprogrammis on tehtud eri heiteprognoose aluseks võttes kindlaks lahknevus praeguste heitekärpelubaduste ja eesmärgi saavutamiseks vajalike kärbete vahel. On selge, et kui tahame suurendada tõenäosust, et meil õnnestub hoida temperatuuri tõus alla 2 kraadi, peame tegema heite edasiseks vähendamiseks veel suuremaid jõupingutusi.

Mõned piirkonnad – näiteks Arktika – soojenevad prognooside kohaselt märksa enam. Kõrgem temperatuur nii maa kui ka ookeanide kohal mõjutab eeldatavasti atmosfääri niiskustaset ja see võib omakorda mõjutada sademete sagedust. Veel ei ole päris selge, kui suures ulatuses võib veeauru suurem või väiksem sisaldus atmosfääris mõjutada sademete sagedust või üleilmset ja kohalikku kliimat.

Kliimamuutuse mõju ulatus sõltub osaliselt sellest, kuidas eri piirkonnad kliimamuutusega kohanevad. Kohanemismeetmeid – alates linnaplaneerimise täiustamisest kuni infrastruktuuri, näiteks ehitiste ja liikluse kohandamiseni – võetakse juba kõikjal Euroopas, ent tulevikus tuleb võtta selliseid meetmeid veelgi rohkem. Kliimamuutusega kohanemiseks on mitmeid võimalusi. Puude istutamine ja haljasalade (parkide) suurendamine linnapiirkondades leevendab kuumalainete mõju ja parandab samas õhukvaliteeti.

ImaginAIR: Windmills

(c) Bojan Bonifacic, ImaginAIR/EEA

Võimalikud on vastastikku kasulikud stsenaariumid

Paljud kliimamõjutajad on tavalised õhusaasteained. Puhta söe, osooni ja osooni lähtegaaside heite vähendamise meetmed toovad kasu nii inimeste tervisele kui ka kliimale. Kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained on pärit samadest allikatest. Seepärast võib kasu tuua nii ühe kui ka teise heite piiramine.

Euroopa Liidu eesmärk on suurendada 2050. aastaks majanduse konkurentsivõimet, vähendades samas sõltuvust fossiilkütustest ja säästes keskkonda. Täpsemalt öeldes on Euroopa Komisjon seadnud sihiks vähendada 2050. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 80–95%.

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele ja kasvuhoonegaaside heite märgatav vähendamine ei ole võimalik, kui ei kujundata ümber liidu energiatarbimist. Nende poliitikaeesmärkidega püütakse vähendada energia lõppnõudlust, tõhustada energiakasutust ning kasutada rohkem taastuvenergiat (nt päikese-, tuule-, geotermilist ja hüdroenergiat) ja vähem fossiilkütuseid. Nähakse ette ka uute tehnoloogiate laialdasem kasutamine, näiteks süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, mille puhul tööstusettevõtte süsinikdioksiidiheide kogutakse ja säilitatakse maa all, peamiselt geoloogilistes kihtides, kust see ei pääse atmosfääri.

Mõni nendest tehnoloogiatest – eeskätt süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine – ei pruugi olla pikas plaanis parim lahendus. Ent hoides lühikeses ja keskpikas plaanis ära suurte süsinikukoguste paiskamise atmosfääri, võivad need tehnoloogiad aidata meil leevendada kliimamuutust seni, kuni hakkavad mõju avaldama pikaajalised struktuurimuutused.

Paljud uuringud kinnitavad, et tõhus kliima- ja õhupoliitika võivad tuua vastastikust kasu. Strateegiad, mille eesmärk on vähendada õhusaasteaineid, võivad aidata hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu alla kahe kraadi, ning kliimastrateegiad, millega püütakse vähendada puhta söe ja metaani heidet, võivad vähendada kahju inimtervisele ja keskkonnale.

Kuid kõik kliima- ja õhukvaliteedi strateegiad ei ole ilmtingimata vastastikku tulutoovad. Oluline roll on tehnoloogial. Näiteks võib mõni süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia Euroopa õhu kvaliteeti parandada, samas kui teine ei pruugi seda teha. Samamoodi võib fossiilkütuste asendamine biokütustega vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja aidata täita kliimaalaseid eesmärke. Ent selle tagajärjel võib suureneda tahkete osakeste ja teiste kantserogeensete õhusaasteainete heide, mis halvendab Euroopa õhu kvaliteeti.

Euroopa ülesanne on tagada, et järgmise kümnendi õhu- ja kliimapoliitikas edendataks ja rahastataks vastastikku kasulikke stsenaariumeid ja tehnoloogiaid.

ImaginAIR: Vicious circle

(c) Ivan Beshev, ImaginAIR/EEA

Lisateave

Seotud sisu

Seotud indikaatorid

Sarnased publikatsioonid

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under: ,

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33050 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100