Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Toidujäätmed

Muutke keelt
Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Kui üle miljardi inimese ei saa piisavalt süüa, tuleb muidugi küsida: mida saab teha? Toidujäätmed on aga midagi enamat kui kasutamata võimalus toita nälgijaid. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja ka tööjõudu.
Food waste

Food waste  Image © Istock

Olenemata elatustasemest ja vanusest vajavad toitu kõik. Toit tähendab palju enamat kui üksnes toitumist või maitseelamusi. Üle nelja miljardi inimese sõltub kolmest põllumajanduskultuurist – riisist, maisist ja nisust, mis annavad kaks kolmandikku toiduga saadavast energiast. Kuivõrd söödavaid taimeliike on üle 50 000, näib meie igapäevane toidusedel olevat väga üksluine: toiduna kasutatakse ainult mõndasada liiki.

Miljardid inimesed sõltuvad mõnest põllumajanduskultuurist ja seetõttu oli toiduhindade tõus aastatel 2006-2008 tunda üle kogu maailma. Kuigi arenenud riikidel õnnestus elanikke üldiselt toita, oli mõnes Aafrika piirkonnas nälg, millel oli peale majanduse ka muid põhjusi.

Kliimamuutused suurendavad veelgi survet toiduga kindlustatusele, mida on mõnes piirkonnas rohkem tunda kui mujal. Põuad, maastikupõlengud ja üleujutused takistavad toidu tootmist. Kahjuks halvendab kliima muutumine sageli just neid riike, mis on haavatavamad ja millel suurema tõenäosusega puuduvad vahendid kohanemiseks. Ent samas on toit teatud mõttes lihtsalt kaup. Selle tootmiseks on vaja loodusvarasid, nagu maad ja vett. Nagu teisigi kaupu, saab toitu tarbida või kasutada ning ka raisata. Eelkõige arenenud riikides raisatakse palju toitu, mis ühtlasi tähendab, et raisatakse ka tootmisressursse.

Toiduainete tootmine ja toidujäätmed on põhivaldkond, mida on rõhutatud Euroopa Komisjoni 2011. aasta septembris avaldatud ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas. Kuigi see, et osa toodetavast toidust raisatakse, on üldteada, on selle ulatust raske hinnata. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt raisatakse üksnes Euroopa Liidus 90 miljonit tonni toitu aastas – 180 kg inimese kohta. Suur osa sellest on inimtoiduks veel kõlblik.

Probleem on laiem

Copyright: Gülcin KaradenizToidujäätmete keskkonnamõju on laiem kui ainult maa ja vee kasutamine. Euroopa Komisjoni tegevuskava järgi tekib toiduainete ja jookide lisaväärtusahelas 17 % Euroopa Liidu otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja selles kasutatakse 28 % materjaliressurssidest.

Kirjaniku ja ürituse „Feeding the 5k” (algatus toita Londonis Trafalgari väljakul viis tuhat inimest) ühe põhikorraldaja Tristram Stuarti hinnangul raiskab enamik rikkaid riike kolmandiku kuni poole kogu oma toidust.

„See ei ole ainult rikka maailma probleem. Arengumaades raisatakse toitu mõnikord peaaegu sama palju kui rikastes riikides, kuid seda hoopis muudel põhjustel. Enamasti on see tingitud põllumajanduse puudulikust infrastruktuurist, näiteks sellest, et puuduvad vajalikud saagitöötlemisseadmed. Võib öelda, et hinnanguliselt vähemalt kolmandik kogu maailma toiduvarudest raisatakse,” arvab Tristram.

Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil, samuti tarbimisel. Toidu raiskamisel võib olla mitu põhjust. Osaliselt põhjustavad selle tervisekaitse õigusaktid, teisalt aga tarbijate eelistused ja harjumused. Toidujäätmete vähendamiseks tuleb analüüsida kõiki etappe ja põhjusi ning tegevust vastavalt suunata.

Euroopa Komisjoni tegevuskavas kutsutakse põllumajandusettevõtjaid, toidutööstust, jaemüüjaid ja tarbijaid üles tegutsema koos ressursitõhusate tootmismeetodite ja säästva toiduvaliku valdkonnas. Euroopal on selge eesmärk: vähendada söödavate toidujäätmete kõrvaldamist Euroopa Liidus 2020. aastaks kaks korda. Euroopa Parlamendi mõni liige on teinud isegi ettepaneku nimetada 2013. aasta toidujäätmete vastu võitlemise Euroopa aastaks.

„Imerohtu ei ole, iga üksikprobleem vajab eri lahendust,” kinnitab Tristram. „Suurepärane on, et saame vähendada enda keskkonnamõju ja alustada võib vähesest. Inimesed ei pea kasutama vähem lennukit või autot või sööma vähem liha, mida võib-olla peame tegema tahes-tahtmata. Võimalus asju parandada on täiesti olemas: peame lihtsalt lõpetama toidu äraviskamise ja selle asemel seda nautima.”

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under:

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33019 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100