Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2012 / Intervjuu / Mida arvab Euroopa säästvusest?

Mida arvab Euroopa säästvusest?

Muutke keelt
Mitmesuguste õigusmeetmete kaudu püüavad Euroopa Liidu poliitikakujundajad muuta Euroopat ressursitõhusamaks. Ent kuidas suudab Euroopa saavutada majanduse ja looduse tasakaalu? Mida tähendab säästvus Rio+20 konverentsi kontekstis Euroopa Liidu ja arengumaailma jaoks? Allpool tutvustatakse üht vaatenurka.
City bicycles

City bicycles  Image © Istock

Intervjuu Gerben-Jan Gerbrandyga

Gerben-Jan Gerbrandy on olnud Euroopa Parlamendi ning selle Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liige alates 2009. aastast. Ta on Hollandi liberaalse partei Democraten 66 tegevpoliitik.

Mis on suurim keskkonnaprobleem ja kuidas saab selle lahendada?

“Suurim probleem on loodusvarade ületarbimine. Inimeste tarbimine ületab planeedi looduse seatud piire. Meie eluviis, täpsemalt see, kuidas juhime majandust, ei ole lihtsalt jätkusuutlik.

Paari aastakümne pärast jõuab maailma rahvaarv üheksa miljardini ja vajab 70% rohkem toitu kui praegu. Seetõttu on teine probleem leida võimalus kasvava rahvastiku toitmiseks olukorras, kus paljudest loodusvaradest ei piisa juba praegu.

Nende probleemide lahendamiseks peame olukorraga kohandama majanduse põhimõtteid: näiteks praegu puudub majandusväärtus hüvedel, mida saadakse tasuta. Metsal on majandusväärtus üksnes siis, kui see saetakse maha ja muutub palgiks, kuid mitte siis, kui mets kasvab puutumatult. Majanduses peaks mingil viisil kajastuma loodusvarade väärtus.”

Kas me saame majanduspõhimõtteid tõesti muuta?

“Teeme selle nimel tööd. Arvan, et üsna varsti leiame võimaluse, kuidas saab majanduses arvestada loodusvarade täielikku väärtust.

On kolm tegurit, mis sunnivad tööstust muutuma senisest palju ressursitõhusamaks. Esimene on loodusvarade vähesus. Praegu toimub protsess, mida nimetaksin roheliseks tööstusrevolutsiooniks. Ressursside vähesus sunnib ettevõtjaid välja töötama viise, kuidas neid taas- ja korduvkasutada, ning otsima muid võimalusi, kuidas neid kasutada tõhusalt.

Teine tegur on tarbijate surve. Vaadake reklaame. Suured autotootjad ei räägi enam kiirusest, vaid autode keskkonnasõbralikkusest. Ka inimesed on hakanud teadvustama oma tööandja mainet.

Kolmas tegur on õigusaktid. Peame pidevalt parandama keskkonnaõigusakte, sest kõike ei ole võimalik saavutada üksnes turu reguleerimise, ressursside vähesuse ja tarbijate survega.”

Mis on kõige tähtsam tegur, mille põhjal tarbijad otsustavad?

Copyright: Thinkstock“Kahtlemata hind. Ühiskonnast suure osa jaoks on valikuid muu kui hinna järgi teha liigne luksus. Ent sellele vaatamata saab tarbija valida hooajalisi ja kohalikke toiduaineid või värskeid tooteid, mis võivad olla teistest ka odavamad. Sellised valikud on kasulikud nii inimeste tervisele kui ka kogu ühiskonnale tervikuna.

Säästvama variandi valimine sõltub nii taristust kui ka sellest, kuidas inimesed teadvustavad enda keskkonnamõju. Kui ühissõidukiliinid puuduvad, ei saa eeldada, et inimesed saabuksid tööle kuidagi teisiti kui autoga.

Või siis õigusaktid – kui me ei suuda selgitada teatud eeskirjade või seaduste väärtust, siis on neid jõustada peaaegu võimatu. Peame inimesed kaasama ja neid veenma.

Selleks on sageli vaja teaduslikud andmed lihtsustada tavakeelde, seda peale kodanike ka poliitikakujundajate jaoks.”

Mis teeb Rio+20 konverentsist eduka?

“Vaja on konkreetseid tulemusi, nagu uue institutsioonilise raamistiku kokkulepet või kindlaid rohelise majanduse eesmärke. Aga ka ilma konkreetsete tulemusteta võib konverentsil olla väga suur mõju.

Pooldan väga keskkonnakuritegusid arutava rahvusvahelise kohtu või institutsiooni loomist, mis välistaks selliste ummikseisude tekkimist, nagu on juhtunud keskkonnaläbirääkimistel.

Olenemata sellest, kas sellised institutsioonid luuakse või mitte, on see, et me asju arutame ja püüame leida ühiseid lahendusi, juba iseenesest suur samm edasi. Kuni viimase ajani jagati ülemaailmsetel keskkonnaläbirääkimistel maailm kaheks: arenenud ja arenguriigid.

Usun, et praegu hakkab selline vahetegemine lõppema. Paljude arenguriikide majandus sõltub loodusvaradest rohkem ja seepärast on nemad esimesed, kes saavad tunda ülemaailmset loodusvarade vähesust. Kui Rio de Janeiro konverentsi tulemusel omandavad paljud neist säästvama mõtteviisi, pean seda suureks õnnestumiseks.”

Kas Euroopa saaks siinkohal arengumaailma aidata?

“Rohelise majanduse põhimõte on asjakohane ka mujal kui üksnes arenguriikides, sest see vaatab kaugemale tulevikku. Praegu müüvad paljud arenguriigid oma loodusvarasid väga odavalt. Lühiajaliselt on see küll majanduslikult väga kasumlik, ent samas võib see tähendada, et riigid müüvad maha nii tulevase heaolu kui ka majanduskasvu.

Kuid arvan, et see olukord on muutumas. Valitsused on hakanud mõtlema üha rohkem loodusvarade ekspordi pikaajalise mõju peale. Ka mitme arenguriigi tööstus on hakanud investeerima säästvusse. Nagu kolleegid arenenud riikides, puutuvad loodusvarade vähesusega kokku ka nemad. See tähendab väga mõjusat rahalist stiimulit ettevõtjatele üle terve maailma.

Omalt poolt leian, et aidata saame sellega, et avame oma põllumajandusturu ning laseme neil riikidel toota suuremat lisandväärtust. Praegu saabuvad arenguriikidesse maavarasid kaevandama välismaised ettevõtjad ning kohalike inimeste majanduslik panus on väga väike.

Põllumajandus tervikuna on määrava tähtsusega. Kui mõelda tulevikule ja ülemaailmse toidutootmise probleemidele, siis on selge, et vajame rohkem toitu ja see omakorda nõuab arenguriikides tootmise suuremat tõhusust. Rohkem põllumajandustoodangut arenguriikides vähendaks ka nende toiduimporti.”

Mida tähendab säästvalt elamine Teile kui Euroopa kodanikule?

“See tähendab mitmeid väikesi asju, nagu et kui toas on jahe, ei keera ma kütet juurde, vaid panen selga kampsuni, või et kasutan auto asemel ühissõidukit või, kui võimalik, reisin lennuki asemel maad mööda. Samuti tähendab see seda, et seletan lastele ja teistele säästvuse põhimõtet ning nende igapäevavalikute mõju.

Kahjuks ei saa ma lennureise alati vältida, aga just sellepärast peamegi lennureisid muutma koos kõigi muude tarbimisharjumustega palju säästvamaks. See on rohelise majanduse võtmeküsimus.”

Gerben-Jan GerbrandyGerben-Jan Gerbrandy, Euroopa Parlamendi

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under:

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33007 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100