Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2012 / Artiklid / Ülemaailmse säästva arengu poole

Ülemaailmse säästva arengu poole

Muutke keelt
Neli aastakümmet keskkonnajuhtimist on aidanud üles ehitada institutsioonid, millega paremini mõista ja lahendada keskkonnaprobleeme. Kakskümmend aastat pärast 1992. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi saavad maailma riikide juhid Rio de Janeiros uuesti kokku, et kinnitada ülemaailmset pühendumust rohelisele majandusele ja parandada rahvusvahelist juhtimist.
India

India  Image © Thinkstock

1972. aastal Stockholmis toimunud ÜRO inimkeskkonna konverentsil arutasid maailma riigid esimest korda üheskoos maailma keskkonna- ja arenguvajadusi. Konverentsi tulemusel loodi ÜRO Keskkonnaprogramm, mis saab 2012. aastal 40-aastaseks, samuti loodi paljudes riikides üle maailma keskkonnaministeeriumid.

Säästva arengu tähendus võib olla eri inimeste jaoks erinev. Üks oluline, 1987. aastal sõnastatud määratlus on „areng, mis rahuldab tänapäeva vajadused, rikkumata tulevaste põlvkondade võimalusi rahuldada oma vajadusi” (Brundtlandi komisjoni aruanne „Meie ühine tulevik”). Peale majandushuvide on need vajadused ka ülemaailmse heaolu aluseks olevad keskkonna- ja sotsiaalvajadused.

1992. aasta juunis kohtusid Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil 172 riigi juhid. Nende sõnum oli ühene: vajalike muudatuste saavutamiseks on hädavajalik kujundada ümber hoiakud ja käitumine. 1992. aasta tippkohtumine oli pöördepunkt, mil keskkonna- ja arenguküsimused saavutasid kindlalt üldsuse tähelepanu.

ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil pandi alus mitmele tähtsale rahvusvahelisele keskkonnakokkuleppele:

  • Agenda 21 – säästva arengu tegevuskava
  • Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioon
  • metsanduspõhimõtete avaldus
  • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
  • ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
  • ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon

Täpselt kakskümmend aastat pärast ajaloolist Rio tippkohtumist tullakse jälle üle maailma kokku, et arutada ja otsustada edasist tegevust. 2012. aasta tippkohtumine on neljas omataoline ja järjekordne teetähis säästva arengu saavutamisele suunatud rahvusvahelistes püüdlustes. Tegevuskavas on esikohal roheline majandus ja ülemaailmne keskkonnajuhtimine.

Ma räägin enam kui poole maakera elanikkonna nimel. Meie oleme vaikiv enamus. Olete andnud meile koha saalis, kuid meie huvisid ei arutata. Mida on vaja, et osaleda? Lobitööd? Suurettevõtete mõjuvõimu? Raha? Te olete terve mu elu jooksul pidanud läbirääkimisi. Selle ajaga olete te jätnud kohustused täitmata ja eesmärgid saavutamata ning olete rikkunud lubadusi.

Anjali Appadurai, ülikooli College of the Atlantic üliõpilane, esinemas noorte vabaühenduste nimel 9. detsembril 2011 Lõuna-Aafrikas Durbanis
ÜRO kliimamuutuste konverentsi viimane päev

Kiire ja lihtne võimalus säästva arengu saavutamiseks puudub. Üleminek sellele nõuab nii poliitikakujundajate, ettevõtjate kui ka kodanike koostööd. Mõnel juhul peavad poliitikakujundajad pakkuma stiimuleid uuenduslikkuse edendamiseks või toetust keskkonnasõbralikele ettevõtjatele.

Teistel juhtudel võivad tarbijad olla sunnitud kandma säästvamate tootmisviiside suuremaid kulusid. Samuti peavad nad muutuma oma lemmikkaubamärkide suhtes nõudlikumaks või valima jätkusuutlikumad tooted. Ettevõtjatel võib olla vaja välja arendada puhtamad tootmisprotsessid ja levitada neid üle maailma.

Keerukad probleemid, keerukad lahendused

Ülemaailmsed otsustamisstruktuurid on sama keerukad kui keskkond ise. Õigusaktide, erasektori algatuste ja tarbijavalikute vahel on raske saavutada õiget tasakaalu. Sama raske on otsustada, mis tasandil – kohalikust ülemaailmseni – tuleks tegutseda.

Keskkonnapoliitika on tõhusam, kui sellega seotud otsustamine ja poliitika rakendamine toimub mitmes mastaabis ning õige tasand sõltub konkreetsest küsimusest. Võtame veemajanduse – magevesi on kohalik ressurss, kuid see ei talu ülemaailmset koormust.

Copyright: Thinkstock

Näiteks Madalmaades on veemajandus kohalike omavalitsuste pädevuses, ent selle suhtes kehtivad riigi ja Euroopa õigusaktid. Madalmaade veemajanduses on vaja tegeleda ka muude kui üksnes kohalike probleemide ja ülesvoolu olevates riikides toimuvaga. Kliima soojenemise tõttu on oodata meretaseme tõusu, milleks peavad Madalmaade veeametid hakkama valmistuma.

Enamik olemasolevaid ülemaailmseid poliitikasuundumusi ja institutsioone, sealhulgas ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) loodi põhjusel, et kohalikud või riiklikud lahendused ei olnud probleemide lahendamiseks piisavad ning ülemaailmse või rahvusvahelise kooskõlastamise kaudu loodeti saavutada paremaid tulemusi. UNEP asutati pärast Stockholmi konverentsi, mille osalejad jõudsid üksmeelele, et teatud keskkonnaküsimustega on mõistlikum tegeleda ülemaailmsel tasandil.

Võetud kohustusi tuleb uuendada

Copyright: ShutterstockNüüdisajal saavad tänu ülemaailmsele kaubandusele paljud meist tarbida tomateid ja banaane aasta läbi, samuti kasutada tooteid, mille koostisosad pärinevad maailma eri paigust. Sellisel ülemaailmsusel on palju eeliseid, aga sellega võivad kaasneda ka riskid. Mujal tekitatud saaste võib mõjuda meie endi kodus, mille tõttu ei saa me eirata kohustust kaitsta keskkonda kogu maailmas.

1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi ühe tulemusena koostati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, mille eesmärk on stabiliseerida kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutuste raamkonventsioon on nagu iga muu rahvusvaheline kokkulepe, mille edukus sõltub poolte võetud kohustustest. Paraku on konventsiooni ratifitseerinud ainult osa maailma riike ja sellest ei piisa keskkonna kaitsmiseks tõenäoliselt isegi siis, kui nad võtavad täielikult omaks rohelise majanduse põhimõtted.

Käesoleva aasta tippkohtumine pakub võimaluse uuendada jätkusuutlikkuse tagamiseks võetud ülemaailmseid kohustusi. Kodanikud, tarbijad, teadlased, ärijuhid ja poliitikakujundajad – me kõik peame võtma vastutuse nii oma tegude kui ka tegemata jätmiste eest.

Väljavõte Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsioonist

ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, 3.–4. juuni 1992, Rio de Janeiro, Brasiilia

  • 1. põhimõte: Säästva arengu probleemid keskenduvad inimestele, kellel on õigus elada tervena ja tulemuslikult ning loodusega kooskõlas.
  • 2. põhimõte: Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega on riikidel suveräänne õigus kasutada neile kuuluvaid loodusvarasid vastavalt oma keskkonna- ja arengupoliitikale ning kohustus tagada, et nende territooriumil või haldusalas toimuv tegevus ei kahjusta teiste riikide või territooriumide keskkonda.
  • 3. põhimõte: Arenguõigust tuleb teostada nii, et võrdselt arvestatakse praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu- ja keskkonnavajadusi.
  • 4. põhimõte: Säästva arengu saavutamiseks peab keskkonnakaitse olema arengu osa, mida ei saa käsitleda arengust eraldi.
  • 5. põhimõte: Kõik riigid ja rahvad teevad koostööd, et täita oluline ülesanne – kaotada vaesus. See on säästva arengu vältimatu eeltingimus, et vähendada elatustaseme ebavõrdsust ja täita paremini maailma enamiku inimeste vajadusi.

Lisateave

  • ÜRO säästva arengu konverents Rio+20: www.uncsd2012.org/rio20
  • Earth Summit Stakeholder Forum: www.earthsummit2012.org

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under:

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33066 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100