Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid - Heaolu ja keskkond / Signaalid 2012 / Artiklid / Muudame majanduse roheliseks

Muudame majanduse roheliseks

Muutke keelt
Enamik inimesi mäletab 2011. aastat finantskriisi, Jaapani maavärina-, tsunamija tuumajaamakatastroofi, Euroopa riikide finantsraskuste ning Araabia kevade, liikumise Occupy Wall Street ja Hispaania Indignados-protestide aastana. Vaid vähestele meenub, et 2011. aastal avastati planeedil üle 18 000 uue liigi. Veelgi vähem on inimesi, kes suudavad nimetada mõne väljasurnuks kuulutatud liigi.
Indian farmer

Indian farmer  Image © EEA/John McConnico

Esmapilgul näib, et ohustatud liikide saatus on majandusest ülikaugel, kuid hoolikamal uurimisel selguvad nende seosed. Ökosüsteemide hea seisukord on meie sotsiaal- ja majandussüsteemide hea seisukorra eeltingimus. Kas ühiskond elab ikka hästi, kui puutub kokku õhu- ja veesaastega ning selle tõttu tekivad terviseprobleemid? Kas ühiskond tegelikult toimib, kui suur osa selle liikmetest on töötud või ei tule majanduslikult toime?

Kuigi meie teadmised on lünklikud ja paljuski ebapiisavad, on siiski näha, et maailm on muutumas. Pärast 10 000 aastat suhtelist stabiilsust on planeedi keskmine temperatuur hakanud tõusma. Kuigi kasvuhoonegaaside heitkogused Euroopa Liidus vähenevad, paiskub fossiilsetest kütustest atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase, kui maismaa ja ookeanid suudavad neelata. Mõni piirkond on kliimamuutuste võimaliku mõju suhtes eriti vastuvõtlik ja sageli on just need riigid uute kliimatingimustega kohanemiseks kõige vähem valmis.

Üle seitsme miljardi elanikuga planeedil on inimestel kahtlemata oma osa selliste muudatuste juhtimisel ja kiirendamisel. Meie praegune tarbimine ja tootmine suudab kahjustada keskkonda sedavõrd, et planeet võib muutuda elamiskõlbmatuks paljudele liikidele, sealhulgas meile endile. Paljud arenguriikide elanikud soovivad saavutada arenenud riikide taolist elatustaset, mis võib koormata ökosüsteeme senisest rohkemgi.

Maailma bioloogiline mitmekesisus kaob kiiremini kui kunagi varem. Liikide väljasuremise kiirus võib olla varasemast kuni 1000 korda suurem. Selle peamisi põhjusi on elupaikade hävitamine.

Kuigi metsade kogupindala on Euroopas viimastel aastakümnetel kasvanud, on kogu maailmas lood teisiti. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul hävitatakse maailmas aastas ligikaudu 13 miljonit hektarit metsa (umbes Kreeka-suurune maaala) ja muudetakse endine metsamaa karjamaaks, kaevandusteks, põllumaaks või asulateks. Peale metsade on ohus ka muud ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu on ohustatud veel paljud muud looduslikud elupaigad.

Edasine tegevus: kaasav roheline majandus

Kui miljardite inimeste peamine argimure on saada lauale toit ja saata lapsed parema tuleviku lootuses kooli, on paljud praktiliselt sunnitud kasutama lühiajalisi lahendusi, kui just ei pakuta teisi, paremaid võimalusi…

On selge, et majandustegevus vajab loodusvarasid. Kuigi valik keskkonna säilitamise ja majandusarengu vahel võib näida dilemmana, on selline arusaam tegelikult eksitav. Pikas perspektiivis tingib majandus- ja sotsiaalareng vajaduse majandada loodusvarasid säästvalt.

2011. aasta lõpus oli iga kümnes eurooplane töötu. Noortest oli tööta iga viies. Töötus koormab nii üksikisikuid, perekondi kui ka kogu ühiskonda. 2010. aastal ohustas ligi veerandit Euroopa Liidu elanikest vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Kogu maailmas on vaeste osakaal veel suurem.

Meie praegused majandusmudelid ei arvesta mitmeid eeliseid, mida pakub heas seisukorras keskkond. Riikide arengu- ja elatustaseme näitamiseks ning teiste riikidega võrdlemiseks kasutatakse kõige sagedamini majandusnäitajat nimetusega sisemajanduse koguprodukt (SKP), mis põhineb majandustoodangu väärtusel. SKP ei väljenda kulusid, mida ühiskond ja elanikud maksavad majandustegevusega kaasnevate kahjude, näiteks õhusaaste eest. Vastupidi – näiteks hingamisteede haigustega inimestele osutatud tervishoiuteenused hoopis suurendavad SKPd.

Küsimus on selles, kuidas majandusmudelid ümber kujundada nii, et saaksime tagada majanduskasvu ja parandada elukvaliteeti kõikjal maailmas, kahjustamata samas keskkonda ja kaitstes ka tulevaste põlvkondade huve. Seda lahendust nimetatakse roheliseks majanduseks.

Kuigi rohelise majanduse põhimõte on lihtne, on selle tegelik teostamine keerukas. Ilmselgelt nõuab see uuenduslikke tehnoloogiaid. Samas on selleks vaja muuta ka palju muud: äritegevuse korraldust, linnaplaneerimist, inimeste ja kaupade transporti – põhimõtteliselt tuleb meil muuta kogu eluviisi.

Ärikeeles väljendatuna on meil vaja tagada pikaajaline säästvus kõikides majandusliku heaolu tekitamise valdkondades: loodus-, inim-, sotsiaal- ja tootmiskapital ning finantskapital. Rohelise majanduse põhimõtet saab selgitada ka nende iseseisvate, ent omavahel seotud kapitalivaldkondade kaudu.

Majandusotsuste eeliseid ja puudusi kaaludes peame hindama nende mõju kõikidele kapitalivaldkondadele. Investeeringud maanteedesse või tehastesse võivad suurendada tootmiskapitali, ent samas kahjustada üldist heaolu, kui nendega hävitatakse metsi (osa looduskapitalist) või halveneb rahvatervis (osa inimkapitalist).

Eesseisvad võimalused

Elamis-, tootmis- ja tarbimisviisi muutmisega kaasneb mitmeid uusi võimalusi. Väljaanne Signaalid 2012 annab ülevaate praegusest olukorrast, täpselt 20 aastat pärast 1992. aastal Brasiilias Rio de Janeiros toimunud esimest ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi. Väljaandes vaadeldakse majanduse ja keskkonna seoseid ning seda, miks peame muutma majanduse roheliseks. Samuti tutvustatakse väljaandes mitmesuguseid olemasolevaid võimalusi.

Kiireid ja universaalseid lahendusi, kuidas üle minna rohelisele majandusele, ei ole. Gröönimaal ja Luksemburgis on jäätmekäituses küll ühine üldeesmärk – jäätmeid tõhusalt käidelda –, aga kohapealsed probleemid on väga erinevad.

Ülitähtis roll on ajastusel. Praegu vajame lahendusi, mis käsitleksid praegusi keskkonnaprobleeme nüüdisaegse tehnoloogia abil, pidades ühtlasi meeles, et poliitikat ja majandusotsuseid tuleb pidevalt parandada ning kohandada meie suurenevate teadmistega keskkonnast ja tehnoloogia arengust. Paljud lahendused on juba olemas ja veel rohkem lisandub neid tulevikus.

Küsimus on valikutes

Copyright: Gülcin KaradenizKüsimus taandub lõpuks valikutele – poliitika-, majandus- ja tarbijavalikutele. Kuidas aga valida parim?

Kas meil on teave ja vahendid, mida vajame sobiva poliitika väljatöötamiseks? Kas probleemiga tegeldakse õigel tasandil? Kas taastuvenergiasse investeerimise stiimulid või turusignaalid on õiged? Kas ostetavatel kaupadel on sobivad andmed ja märgised, mille järgi saab valida rohelisema alternatiivi?

Teave ja selle saamise viis aitab kogukondadel teha õigeid otsuseid. Lõppkokkuvõttes võimaldab just teave leida lahendusi ja neid jagades luua uusi võimalusi.

Professor Jacqueline McGlade
tegevdirektor

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Filed under:

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33037 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100