Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid - Heaolu ja keskkond / Signaalid 2012 / Artiklid / Kohalik ja ülemaailmne

Kohalik ja ülemaailmne

Muutke keelt
Topics: ,
Selliste elutähtsate loodusvarade nagu vee ja maa puuduse või üha suurema koormuse korral võib sama tähtis kui loodusvarade majandamine ja kasutamine olla ka see, kes otsustab. Ülemaailmne kooskõlastamine on sageli väga oluline, ent ilma kohaliku toetuse ja kaasatuseta ei saa teha kohapeal midagi.
Vietnamese market

Vietnamese market  Image © Pawel Kazmierczyk

Teada ja tuntud loos hoiab väike hollandi poiss Hans Brinker kogu öö sõrmega kinni poldritammi auku, millega päästis üleujutusest Haarlemi linna. Võib olla aga üllatav, et loo kirjutas hoopis ameerika kirjanik Mary Mapes Dodge (1831–1905), kes ei olnud kunagi käinud Madalmaades.

Joep Korting ei ole küll sama kuulus, kuid ta on võtmeisik ühes maailma keerukaimas veemajandussüsteemis, kuhu kuuluvad kohalikud, piirkondlikud ja riigiasutused, mis on seotud muude riikide ametiasutustega ning mis jälgib veemajandustaristut nüüdisaegsete elektrooniliste süsteemide ja satelliitide abil ööpäev läbi.

Ühtlasi on Joep üks kohapealseid lülisid, kellel on äärmiselt oluline roll Euroopa Liidu ühe ambitsioonikaima ja põhjalikema õigusakti – vee raamdirektiivi – rakendamisel.

Vee raamdirektiivis kutsutakse üles kooskõlastama meetmeid, et saavutada 2015. aastaks Euroopa Liidu kõigi vete, sealhulgas pinna- ja põhjavee hea seisund. Samuti sätestatakse direktiivis, kuidas tuleb veevarusid looduslike valglapiirkondade põhjal majandada. Euroopa veekogude ja veeorganismide kaitsmisel ning veekvaliteedi parandamisel täiendavad vee raamdirektiivi ka muud Euroopa Liidu õigusaktid, näiteks merestrateegia raamdirektiiv ja üleujutuste direktiiv.

Eluviisi ümberhindamine

Vesi on Madalmaades väga tähtis küsimus. Ligikaudu 25 % riigi pindalast – kus elab riigi rahvaarvust 21 % – on merepinnast madalamal. Pool riigi maismaast on merepinnast vaid kuni meetri kõrgusel. Samas on Madalmaades ka muid veega seotud probleeme kui üksnes meri. Muu hulgas vajavad elanikud ja ettevõtted joogivett, tegelda tuleb teistest riikidest algavate jõgedega ja samuti tuleb lahendada veepuudus suvel.

Hollandlased ei ole ainsad, keda need probleemid vaevavad. Vesi on muutumas üha kriitilisemaks probleemiks üle kogu maailma. 20. sajandil suurenes rahvaarv, majandus, tarbimine ja jäätmete teke enneolematult palju. Ainuüksi veevõtt on viimase 50 aastaga kolmekordistunud.

Vesi on vaid üks üha suurema koormuse all olev loodusvara. Rahvaarvu, majanduse ja tarbimise suurenemine on süvendanud ka mitmeid muid keskkonnaprobleeme alates õhukvaliteedist kuni maakasutuseni.

Kuigi tervikpilt puudub, tuleb praeguste keskkonnateadmiste tõttu ümber hinnata see, kuidas loodusvarasid kasutatakse ja majandatakse. Selline ümberhindamine – roheline majandus – võib tähendada põhjalikke muudatusi eluviisis, äritegevuses, tarbimises ja jäätmekäitluses, muutes kogu meie suhet planeediga. Maa loodusvarade tõhus haldamine on rohelise majanduse üks põhielemente. Aga mida tähendab loodusvarade tõhus majandamine? Mida võiks see tähendada vee korral?

Copyright: UN Photo/Logan AbassiVesi on elutähtis loodusvara. Me joome seda, see ühendab meid, me kasutame seda tootmisel. Ilma mageveeta ei saa meie ühiskonnad elada. Vett kasutatakse peale põllumajanduse ka peaaegu kõigi muude toodete ja teenuste tootmisel.

Veemajandus kohapeal

Joepi tööpäev Madalmaades Deurne kohalikus veeametis algab igal hommikul kell 8. Üks tema põhiülesanne on kontrollida väikest osa riigi kokku 17 000 km pikkustest poldritammidest, millest üle 5 000 km kaitseb mere ja suurte jõgede eest.

Samuti kontrollib Joep kanaleid, lüüse ja paise, mõnikord puhastades neid mitmesugustest põllumajandusjäätmetest, teinekord remontides purunenud seadmeid. Alati mõõdab ta veetaset ja mõtleb võimalikele lahendustele, kuidas seda reguleerida.

Joepi tööpiirkonnas on 500 paisu, mida kontrollitakse iga päev. Paisudega tõstetakse või langetatakse veetaset, millega reguleeritakse veevoolu. Kuigi on olemas mitmesuguseid nüüdisaegseid seadmeid, kontrollivad Joep ja tema seitse kolleegi paise iga päev käsitsi. Veetaset jälgitakse pidevalt, samuti on olemas eriolukordade tegevuskava ja ööpäevaringsed hädatelefoninumbrid.

Copyright: Thinkstock

Sidusrühmade demokraatia

Joep ja tema kolleegid rakendavad Madalmaade veeametite otsuseid. Praegu on Madalmaades 25 kohalikku veeametit. Üheskoos moodustavad nad asutuse, mille põhimõte pärineb 13. sajandist, mil põllumehed leppisid kokku, et kuivendavad põlde ühiselt. Erakordne on, et veeametid on kohalikest omavalitsustest täiesti sõltumatud ning neil on isegi oma eelarved ja valimised – seega on veeametid Madalmaade vanimad demokraatlikud institutsioonid.

„See tähendab, et eelarveläbirääkimistel või omavalitsuste valimistel ei konkureeri me lubadustega ehitada jalgpalliväljakuid, koole, noorteklubisid või uusi maanteid, mis võivad olla populaarsemad valikud,” selgitab Aa en Maasi veeameti piirkondliku osakonna juhataja ning Joepi ülemus Paula Dobbelaar.

„Meil on ka igapäevaseid ülesandeid näiteks seoses vee raamdirektiiviga; püüame anda jõgedele suurema vabaduse, lastes neil loogelda ja otsida teed ise, mitte voolata sirges kanalis. Jõgedele sellist vabadust ja rohkem ruumi pakkudes muutub suuresti nende olemus – jõed saavad uuesti looduslikuma ökosüsteemi osaks,” selgitab Paula.

„Madalmaade probleem on, et oleme oma tegevust varem väga hästi korraldanud ja olnud edukad veeküsimuste lahendamisel – oleme 50 aastat kaitsnud elanikke üleujutuste eest – ja nüüd võtavad inimesed seda iseenesest mõistetavana. Näiteks möödunud aastal olid Euroopa siinses piirkonnas tugevad vihmasajud ning kui belglased tundsid olukorra üle suurt muret, siis hollandlased mitte – nad eeldasid, et kõigega tullakse toime,” lisab ta.

Nagu märgitud, valitakse kohaliku veeameti liikmed ametisse, ent nendel valimistel osaleb ainult ligikaudu 15 % kogu elanikkonnast. „See ei ole tegelikult esinduslik ja ka see tuleneb asjaolust, et hollandlased on veeküsimuste suhtes muutunud veidi immuunseks,” märgib Paula.

Eri mõõtkavad – kohalikust ülemaailmseni

Peamised tõhusa ja säästliku veemajandamise poliitikavalikud peavad hõlmama uudset tehnikat, paindlikku ja koostöös toimuvat juhtimist, üldsuse osalemist ja teadlikkust ning majandusmehhanisme ja investeeringuid. Äärmiselt tähtis on kaasata inimesi kohalikul tasandil.

„Vesi kahtlemata ühendab meid ülemaailmsel ja kohalikul tasandil – nii probleemide kui ka lahenduste kaudu,” ütleb Sonja Timmer, kes töötab kogu Madalmaade veemajanduse katusorganisatsiooni, Madalmaade piirkondlike veemajandajate liidu rahvusvahelises osakonnas.

„Kuigi Madalmaade kaitse üleujutuste eest on hea, tõuseb merevee tase ja üha sagedamini järgnevad väga kuivadele talvedele ootamatud sajud augustis ning tugeva vihma tõttu Šveitsis ja Saksamaal on Reini veetase olnud viimastel aastatel väga kõrge. See vesi voolab lõpuks siia.”

Tähelepanu keskmes on keskkond

Copyright: Gülcin Karadeniz„Kui üle riigipiiride voolab rohkem vett või meretase on kõrgem, on loomulikult vaja rahvusvahelist tegutsemist. Oleme rahvusvahelise võrgustiku osa ja ühiskogemuste põhjal näeme, et kui vett ei mainita iga päev uudistes, muutub meie töö raskemaks,” selgitab Sonja.

„Minu jaoks on meie kohaliku tasandi tegevus seotud riigis ja rahvusvaheliselt toimuvaga,” ütleb Paula. „Ühelt poolt käivad meie töötajad kontrollimas paise ja kanaleid, tagades, et need on puhtad ning et veetase vastab meie klientide (põlluharijate, kodanike, looduskaitseorganisatsioonide) soovidele. Teisalt on meil suured plaanid, mis väljenduvad Euroopa Liidu vee raamdirektiivi rangete abstraktsete põhimõtete elluviimises tegelikeks nõueteks, mida täidab Joep. Nüüd oskan seda kohalikku vaatenurka hinnata. Varem töötasin mitmel pool maailmas strateegiaküsimustega, st kõrgel tasandil, mõistmata tegelikult kohalike struktuuride nõuetekohase toimimise vajadust.”

„Ministritega ülemaailmsest veestrateegiast vesteldes on väga raske tajuda reaalset olukorda. See on olnud suur probleem arengumaades – palju strateegiaid kõrgel tasandil ning väga vähe mõistmist, infrastruktuuri ja investeeringuid kohapeal.”

„Nüüd, mil veeküsimus on muutunud Euroopas pakiliseks, vajame peale suurejooneliste arengukavade ka just sellist praktilist kohalikku lähenemisviisi,” pakub Paula.

„Meil käib iga päev kaheksa inimest väljas paise kontrollimas. Nad kõik elavad siinkandis ning mõistavad kohalikke inimesi ja tingimusi. Ilma selleta tekib olukord, kus üks kava ebaõnnestub ja lihtsalt asendatakse järgmisega. Me kõik peame selle nimel töötama, et kohapealset olukorda muuta, andes inimestele võimaluse lahendada veeküsimused ise,” lisab ta.

„Ka kohalik tasand on määrav,” nõustub Sonja. „Funktsionaalsel detsentraliseeritud juhtimisel võib olla mitu vormi ja just see tagabki toimvuse. Peame uuesti inimesi kaasama ning neile selgitama, et riskid on olemas ja neil on vaja pidevalt osaleda.”

Juhtimiskriis

Kuigi maailma mõnes piirkonnas on veepuuduse ja mujal üleujutuste oht, ei ole õige rääkida ülemaailmsest veekriisist. Selle asemel on tegu veevarude juhtimise kriisiga.

Vähem CO2-heidet tekitava ressursitõhusa ühiskonna vajaduste täitmiseks, inimeste ja majanduse jätkuva arengu tagamiseks ning vee ökosüsteemide põhifunktsioonide säilitamiseks on vaja vaikivate ökosüsteemide nimel sõna võtta ja teha lobitööd. Räägime poliitikavalikutest – valikutest, mis peavad tuginema õigele juhtimis- ja institutsionaalsele raamistikule.

Tänapäeval jutustatakse sõrmega poldritammi kinni hoidnud poisi lugu sageli selleks, et kirjeldada, kuidas saab olukorda lahendada mitut moodi. Looga võidakse näidata, kuidas saab väikese teoga ära hoida suure õnnetuse. Samuti võidakse looga illustreerida seda, et põhjustega tegelemise asemel püütakse leevendada sümptomeid.

Tegelikult vajab vee, aga ka paljude muude loodusvarade tõhus majandamine lahendusi, mis põhinevad mitmete tasandite tegevuse ja otsuste koostoimel. Ülemaailmsed eesmärgid ja kohustused annavad konkreetseid tulemusi ainult siis, kui meil on inimesed nagu Joep ja Paula, kes neid ellu viivad.

IT-revolutsioon

Satelliidid suudavad mõnikord täita algselt kavandatust rohkem ülesandeid. Delfti tehnikaülikooli maaseire professor Ramon Hanssen töötas koos paari loomingulise kolleegiga välja Madalmaade poldritammide jälgimise süsteemi. Tamme on kokku 17 000 km, millest 5 000 km kaitseb mere ja suurte jõgede eest.

Kõigi poldritammide sage kontrollimine maapinnalt oleks võimatu ja liiga kulukas. Euroopa maavaatlussatelliitide Envisat ja ERS-2 võetud radaripilte kasutades saab Madalmaade riiklike ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraat (Rijkswaterstaat) kontrollida tamme iga päev. Avastada on võimalik ka kõige väiksemat liikumist, sest mõõtmistulemused esitatakse millimeetri täpsusega.

Copyright: Shutterstock

Hanssen pani põhimõttele nimeks Hansje Brinker legendaarse poisi järgi, kes hoidis sõrmega kinni poldritammi tekkinud auku ja päästis nii riigi üleujutuse eest. Kas nüüd ei pea peadirektoraat ise enam tamme kontrollima? Professor Hanssen kinnitab, et see ei ole nii. Radar näitab, kus on tamm liikunud ja vajab tähelepanu. Inspektor saab sisestada koordinaadid oma navigeerimissüsteemi (mis samuti kasutab kosmosetehnikat) ja seejärel kontrollida olukorda kohapeal üksikasjalikumalt.

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33028 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100