Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid - Heaolu ja keskkond / Signaalid 2011 / Artiklid / Tervis muutuvas kliimas

Tervis muutuvas kliimas

Muutke keelt
2007. aasta augustis tuvastasid Itaalia kohalikud tervishoiuasutused kahes väikeses, omavahel jõega eraldatud külakeses Castiglione di Cervias ja Castiglione di Ravennas mitu ebatavalise haiguse juhtumit. Haigestus ligikaudu 200 inimest, üks vanem meesterahvas suri (Angelini jt, 2007).

 Image © John McConnico

Pärast põhjalikke uuringuid tehti kindlaks, et haiguse tekitajaks oli Chikungunya viirus, mida levitavad inimestele valdavalt Aafrikas ja Aasias levinud sääsed liigist Aedes albopictus. Nakatumise allikana tuvastati piirkonnas puhkusel olev mees.

Arvatavasti oli mees nakatunud juba enne Euroopasse reisimist, kuid Itaalias hammustas teda Aedes albopictus. See sääsk on vektor ehk viirusekandja ning tõenäoliselt levis viirus putuka vahendusel teisele külaelanikule. See käivitas ahelreaktsiooni: sääsed hammustasid nakatunud inimesi ja kandsid viirust edasi kuni väikese epideemia puhkemiseni.

Vastasmõju võrgustik

Chikungunya viirushaiguse puhang oli tingitud keerulisest vastasmõjude ja tingimuste võrgustikust ning see juhtum näitlikustab mõningaid tervisega seotud ohtusid ja probleeme, millega me globaliseerunud maailmas kokku puutume. Tekkinud olukorras oli oma osa turismil, kliimamuutusel, kaubavahetusel, liikide levimisel ja rahvatervisel.

Aedes albopictus on arvatavasti jõudnud Euroopasse koos erinevate sisseveetavate kaupadega alates dekoratiivsest sanderi draakonipuust ehk nn õnnebambusest kuni kasutatud rehvideni. Sääsevastseid on leitud mitmelt poolt Euroopas, kuid välitingimustes suudavad nad ellu jääda üksnes soojemates lõunapoolsemates maades või kasvuhoonetes põhjapoolsemates riikides, näiteks Madalmaades.

Euroopas on diagnoositud ka Dengue palavikku ja Lääne-Niiluse palavikku ning ka need haigused kanduvad edasi sääsehammustuste kaudu. Stockholmis tegutseva Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on alates esimesest Lääne-Niiluse palaviku puhangust 1996. aastal Rumeenias see nakkus tunnistatud Euroopas oluliseks rahvatervise probleemiks. Hetkel puudub selle vastu vaktsiin ning peamine ennetav meede on vähendada sääsehammustusi.

Intensiivne toiduainete tootmine

Me võime luua nakkushaiguste levikuks tingimusi, mida varem ei olnud olemas. Tunduvalt suuremaid probleeme tekitab aga näiteks toiduainetetootmise industrialiseerimine. Ühte liiki loomade intensiivse aretamisega võime luua väikese geneetilise erinevusega monokultuuride tekkimise ohu. Sellised loomad on väga vastuvõtlikud halvast hügieenist tingitud ning metsloomadelt või -lindudelt saadud nakkushaiguste suhtes. Monokultuuri sees võivad need haigused kergesti muteeruda ja levida isegi kõnealuste loomadega töötavatele inimestele. Loomuliku vastupanu puudumise kompenseerimisel on muutunud tavaliseks meetodiks antibiootikumide liigtarvitamine, mis omakorda võib kaasa tuua uusi probleeme.

„Tänapäevane tõhus põllumajandus ja rahvatervis loodavad teadusele ja meditsiinile, et täita mõningaid globaliseerunud maailma esitatud nõudmisi. Kuigi moodne andnud võimaluse tarbida odavamaid ja mitmekesisemaid toiduaineid, võib see paraku põhjustada ka ettenägematuid pingeid ja probleeme,” ütleb ECDC juhataja dr Marc Sprenger.

„Näiteks võib liigne antibiootikumide kasutamine põllumajanduses nende tõhusust vähendada, kuna bakterid muutuvad resistentsemaks ning see võib avaldada mõju ka inimestele,” nendib dr Sprenger.

Innovatsioon: keskkond ja tervishoid

Kliimamuutuse vastu võitlemine parandab õhukvaliteeti Euroopa Liidu kliima ja taastuvenergia (CARE) paketi eesmärk on:

  • vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20% võrra;
  • suurendada taastuvenergia osa 2020. aastaks 20% võrra;
  • parandada energiatõhusust 2020. aastaks 20% võrra.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete tulemusel väheneb Euroopas ka õhusaaste. Ühes energiatõhususe parandamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamisega hakatakse näiteks vähem kasutama fossiilseid kütuseid, mis on õhusaaste põhiallikas. Need positiivsed kõrvalmõjud on kliimamuutuse poliitikaga kaasnev lisakasu.

Hinnanguliselt vähendab kõnealune pakett ELi õhusaaste eesmärkide saavutamise iga-aastast kulu miljardite eurode võrra. Kokkuhoid Euroopa tervishoiuteenuste arvelt oleks kuni kuus korda suurem.

Seoste loomine Euroopas

Uute liikide ja haiguste jõudmine Euroopasse on vaid osa kliimamuutusest tingitud tervisemõjudest. Vee, õhu ja toidu kvaliteedi ja kvantiteedi ning ilmastiku, ökosüsteemide, põllumajanduse ja elatisviiside muutumise tõttu võib inimeste tervist kahjustada veel terve rida teisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjureid.

Kliimamuutus võib halvendada ka olemasolevaid keskkonnaprobleeme, näiteks õhusaastet, ning katkestada säästvate vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise.

2003. aastal Euroopat tabanud kuumalaine, mille tagajärjel hukkus üle 70 000 inimese, kinnitas vajadust kliimamuutusega kohaneda. Suuremas ohus on vanemad ja teatud haigusi põdevad inimesed ning puudustkannatavad rahvastikurühmad on kergemini haavatavad. Tihedalt asustatud linnades, kus pinnase isoleerimise tase on kõrge ning leidub palju soojust neelavaid pindu, võib kuumalainete kahjulik mõju ebapiisava jahutuse ja puuduliku õhuvoolu tõttu olla öösiti veelgi suurem.

Hinnangute kohaselt suureneb ELis elanikkonna suremus 1–4% iga kraadi kohta, mille võrra temperatuur tõuseb üle teatava (piirkonniti erineva) taseme. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas võib oodatava kliimamuutusega seotud kuumusest põhjustatud suremus jõuda 2020. aastateks hinnanguliselt enam kui 25 000 inimeseni aastas.

„Tervishoidu, maakasutust, põllumajandust, turismi, kaubandust ja kliimamuutust seostavates aruteludes tuleb laiendada seniste ettekujutuste piire. Praegu ei pruugi me rahvatervist ja keskkonna- või kliimamuutust vajalikul kombel seostada,” ütleb dr Sprenger.

„Näiteks külastasin hiljuti ühte tervishoiuametit ja küsisin, kes vastutab kliimamuutusega seotud küsimuste eest, ning mulle öeldi, et mitte keegi. Ma ei taha ühegi ameti ega asutuse üle kohut mõista, kuid siit on näha, et peame muutma oma mõtteviisi nende probleemide osas, sest need on kõik omavahel seotud,” sõnab dr Sprenger.

„Tervishoiusüsteemid peavad hakkama kohanema ja valmistuma võimalikuks uute haiguste ja uute kliimatingimuste tekkeks. Praegu võivad arstid väärdiagnoosi määrata, kuna ei ole uue viirusega tuttavad. Paljude viiruste sümptomid on gripiga sarnased. Meil on uute probleemidega tegelemiseks vaja uusi vahendeid, näiteks koolitusi, ja asutused, näiteks laboratooriumid, peavad olema paindlikud ning kohanemisvõimelised,” lisab ta.

MosquitoInvasiivsed liigid

Aedes albopictus on üks invasiivsete ehk sissetungivate liikide levinumaid näiteid. Tavapäraselt ulatus selle sääse leviala Pakistanist kuni Põhja-Koreani. Nüüd on aga kõnealust liiki leitud kõikjal maailmas ning teda on nimetatud kõige invasiivsemaks sääseks maailmas.

See sääsk on vaid üks näide Euroopa bioloogilist mitmekesisust palju laiemalt ohustavatest võõrliikidest, mis inimtegevuse tagajärjel kohanevad ja levivad kõikjal meie maailmajaos. Võõrliike võib leida kõigis Euroopa ökosüsteemides. Üleilmastumine, eelkõige kaubavahetuse ja turismi kasv, on põhjustanud Euroopasse levivate võõrliikide arvu ja tüüpide hulga järsu suurenemise.

Euroopas on registreeritud ligikaudu 10 000 võõrliiki. Mõned neist liikidest, nagu kartul ja tomat, toodi siia kindla eesmärgiga ning need on tänapäevani majanduslikult olulised. Teised liigid, mida nimetatakse invasiivseteks võõrliikideks, võivad tekitada palju probleeme aiandusele, põllumajandusele ja metsandusele kas nakkusekandjatena või ehitiste, näiteks hoonete ja tammide kahjustajatena.

Invasiivsed võõrliigid muudavad ka ökosüsteeme, kus nad elunevad, ja avaldavad mõju nende ökosüsteemide teistele liikidele. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis nimetatakse invasiivseid võõrliike suureks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele kõikjal maailmas.

Geographic coverage

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100