Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid - Heaolu ja keskkond / Signaalid 2011 / Artiklid / Saasteprobleem

Saasteprobleem

Muutke keelt
Topics: , , ,

 Image © Associated Press

„Aiad ja tänavad olid kaetud 15 cm paksuse punase mudakihiga. Inimesed püüdsid seda seebi ja veega majade ja asjade pealt maha pesta. Teised lihtsalt pakkisid asju. Proovisin tol õhtul löga oma kummisaabastelt maha pesta, aga ei suutnud. Punane värv lihtsalt ei tulnud maha,” ütleb Maailma Looduse Fondi tegevjuht Ungaris Gábor Figeczky.

4. oktoobril 2010 leidis Ungaris Veszpremi maakonnas Ajka linnas, ligikaudu 160 km Budapestist edelas, aset Euroopa viimaste aastate raskeim toksilise reostuse juhtum. Ühe alumiiniumitehase rikastamisjäätmete hoidla tammi purunemise tagajärjel ujutas leeliseline muda üle suure ala, sealhulgas kolm küla. Juhtumi pikaajalised tagajärjed ei ole veel teada (EEA, 2010).

See on vaid üks näide probleemidest, mis võivad tekkida seoses tööstustegevusest tingitud reostusega. 2010. aasta aprillis alguse saanud naftareostus Mehhiko lahel on teine hästi dokumenteeritud reostusjuhtum samal aastal. Need on ekstreemsed näited, kuid enamik meist puutub mõne reostuse vormiga kokku ka igapäevaelus.

Street flowerMaa ja selle toimemehhanismide vormimine

Inimmõju keskkonnale on pidevalt kasvanud. Varem oli meie mõju eelkõige tunda kohalikul tasandil. Viimastel aastakümnetel oleme aga näinud, et mõju ulatub piirkondadest kaugemale – võtame näiteks happevihmad. Või siis näiteks kliimamuutus, millel on samuti üleilmsed tagajärjed.

Meie ajastu kirjeldamiseks on kasutatud kreekakeelsest sõnast anthropos (inimene) tuletatud mõistet antropotseen. Põhjuseks on see, et inimeste ressursikasutus ja sellest tulenev väga mitmesugune reostus on muutunud domineerivaks liikumapanevaks jõuks Maa ja selle toimemehhanismide kujundamisel.

Nagu meie ise, on ka keskkond reostuse suhtes väga tundlik. Tihti suudab see kõrvaldada meie tegevuse soovimatud tagajärjed, reostuse ja jäätmed, muutes need aja jooksul kahjutuks. Võime saasteaineid siduda ja neid ümber töötada on üks peamistest teenustest, mida terved ökosüsteemid meile pakuvad. Kuid ökosüsteemide suutlikkus on selles osas piiratud. Neid üle koormates on oht kahjustada ökosüsteeme ja neis elavaid liike, sealhulgas meid endid.

Pilguheit kolmele saasteainele

Kui keskendume vaid kolmele saasteliigile – tahked osakesed, lämmastik ja maapinnalähedane osoon – mõistame teatud määral neid tõsiseid tagajärgi, mida meie tegevus planeedile tekitab. Oma keerulise ja potentsiaalselt kaugeleulatuva mõju tõttu ökosüsteemi toimimisele, kliimareguleerimisele ja inimeste tervisele väärivad need kolm erilist tähelepanu. Neid tekitavad valdavalt samad tegurid, näiteks industrialiseerimine, üleilmastumine ja tarbimise kasv.

Õhusaasteainete heitkogused on viimastel aastakümnetel Euroopas oluliselt vähenenud ning õhupoliitika on üks ELi keskkonnaalaste jõupingutuste edukamaid näiteid. Eelkõige on oluliselt vähenenud happevihmade peamise koostisosa väävli heitkogused.

Me koormame keskkonda siiski jätkuvalt üha suureneva saasteainete hulgaga, mille võimalik mõju rahvatervisele ja keskkonnale pole eriti hästi teada. Hinnanguliselt on praegu kasutusel 70 000 kuni 100 000 kemikaali ning see arv kasvab tohutu kiirusega. Ligikaudu 5 000 neist toodetakse suures koguses, üle miljoni tonni aastas.

  • „Tahked osakesed” on mõiste, mida kasutatakse sõidukite heitgaasidest ja kodumajapidamiste küttekolletest pärinevate mitmesuguste väikeste, kopse kahjustavate osakeste kirjeldamiseks. Pikaajaline ja intensiivne kokkupuude nendega võib põhjustada erinevaid tervisemõjusid alates hingamiselundkonna kergest ärritusest kuni enneaegse surmani.
  • Lämmastikureostus kahjustab põhjavee kvaliteeti ning põhjustab magevee ja merevee ökosüsteemide eutrofeerumist. Pärast põllumajandusmaa rikastamist sõnniku ja väetistega võivad liigsed toitained õhku erituda või põhja- või pinnavette imbuda. Magevee reostus jõuab lõpuks rannikuvette, kus sellel võivad olla tõsised tagajärjed.
  • Atmosfääri ülakihtides leiduv osoon (O3) kaitseb Maad, kuid sama aine maapinna lähedal võib olla kahjulik. Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse õhku, vaid tekib teiste ainete segunemisel. Kokkupuude maapinnalähedase osooniga võib põhjustada inimestele raskeid tervisemõjusid ning vähendada saaki. Muutuda võib looduslike elupaikade liigiline koostis ja produktiivsus, mis seab ohtu bioloogilise mitmekesisuse.

Innovatsioon: näide energiavaldkonnast

„See on nagu nõela leidmine heinakuhjast,” kirjeldab ettevõte Ocean Nutrition Canada seda, kuidas avastati vetikates elunev mikroorganism, mis suudab toota biokütuste valmistamiseks kasutatavat triatsüülglütserooli õli 60 korda kiiremini kui varem kasutatud vetikaliigid.

Süsinikdioksiidi ja päikesevalgust lipiidideks (rasvhapeteks) ja õlideks muutes suudavad teatud liiki vetikad toota kuni 20 korda rohkem kütust hektari kohta kui traditsioonilised kultuurid.

Kõnealune projekt on vaid üks näide teadustegevusest, mida maailmas uute kütuste saamiseks tehakse. Üherakulises mikrovetikas sisalduv õli sarnaneb taimeõliga, mida on biokütustena juba edukalt kasutatud. Vetikaõli võib osutuda kõige keskkonnasõbralikumaks lahenduseks, et vähendada CO2- jalajälge, mida me jätame iga kord, kui sõidame autoga, ostame kaugelt toodud puuvilju või lendame lennukiga.

Erinevalt fossiilkütustest, mis vabastavad süsinikku, tarbib mikrovetikas kasvades atmosfääris leiduvat süsinikdioksiidi. Üldkokkuvõttes ei suurenda vetikakütus seega süsinikdioksiidi heiteid.

Ka ei ole mikrovetika kultiveerimiseks erinevalt teistest biokütuse allikatest, nagu mais, vaja vähendada toiduainete tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad. Antud valdkonnas juhtiva teadusorganisatsiooni, Kanada Riikliku Teadusnõukogu väitel oleks parim variant kultiveerida mikrovetikaid olmereovees, mis on rikas selliste väetiste poolest nagu ammoniaak ja fosfaadid. Süsinikutarbe rahuldamiseks võiks kasutada tööstuslikes heitgaasides leiduvat CO2. Ühtegi teist biokütuse allikat ei ole võimalik sel kombel kasvatada.

Ocean Nutrition Canada on tegelikult toidulisandite tootja, kes tegi selle avastuse uute koostisainete otsimise käigus. See asjaolu ilmestab hästi nii võimalusi kui ka konflikte, millega tulevikus kokku puutume. Kas peaksime kasutama põllukultuure ja ressursse enda toitmiseks või kütuse valmistamiseks? Kas võime edeneda tänu innovatsioonile?

Hoiame maakeral silma peal

Kuna saasteprobleem muutub üha keerulisemaks, muutub nii teaduse kui poliitikakujundamise seisukohalt ülioluliseks teabe saamine. Euroopa Keskkonnaagentuur püüab pakkuda üldsusele asjakohast, õigeaegset ja mõistetavat keskkonnateavet. Lihtsalt öeldes me tahame kaasata inimesi dialoogi ja neid teadlikumaks muuta.

Enamikule kasutajatest võivad töötlemata andmed olla suuresti arusaamatud. Tähtis on viia teave kättesaadavasse ja sobivasse vormi. Keskkonnaagentuur viib seda ideed ellu koostöös Microsoftiga. Uus side- ja infotehnoloogia võimaldab ühes kohas koguda ja sortida võimalikult paljudest allikatest pärit eri liiki andmeid ning neile ligi pääseda.

Uus programm Eye on Earth annab teavet kohaliku suplusvee ja õhukvaliteedi kohta, tuginedes jälgimisjaamadest pärinevatele peaaegu reaalajas andmetele ja arvutimudelitele. Programm viib suhteliselt kuivad ja keerulised teaduslikud andmed sellisesse vormi, mis on arusaadav ja mõistetav rohkem kui 500 miljonile ELi kodanikule, ning teeb seda 25 keeles.

Näiteks võimaldab portaal Water Watch kasutajatel kergesti ligi pääseda 27 Euroopa riigi ujumiskohtades asuvast 21 000 seirekeskusest saadud teabele veekvaliteedi kohta. Pilvtehnoloogia abil saavad veebisaidi külastajad suumida Euroopa veebikaardil valitud piirkonda või, teise võimalusena, kirjutada otsingusse neid huvitava ranna nime.

Eye on Earth vahendusel saab ka üldsus avaldada arvamust ranna, vee- ja õhukvaliteedi kohta ning sellega täiendada ja kinnitada (või ümber lükata) ametlikku teavet. Kahepoolne suhtlemine on peamine samm üksteise kaasamise ja erinevate kasutajarühmade teadlikumaks muutmise suunas.

Loodame lähematel aastatel seda teenust täiendada ning lisada sinna nii teadusseirete andmetest kui ka muudest allikatest pärinevat uut liiki teavet, lähtudes sealjuures ka kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist.

Euroopa on uuenduslik

Loodusvaradele juurdepääsu kindlustamine on kõikide maailma piirkondade jaoks ülioluline. Eelkõige kehtib see seoses üleilmse energianõudlusega, mille tõttu võib fossiilkütuste vähenemine tuua kaasa nihke meil endal olemasolevate energiaallikate kasutamise suunas.

Nihe uute energiaallikate suunas võib avaldada mõju Euroopa keskkonnale. Võimalikeks tagajärgedeks võivad olla suurem maakasutus biomassi kasvatamiseks, ökosüsteemide lõhkumine uute hüdroenergiajaamade tõttu, müra ja maastikupildi rikkumine tuuleturbiinidega ning reostus ja kasvuhoonegaasid põlevkivi kasutamisel. Tuumaenergia võimsuse laiendamine toob kaasa avalikud arutelud tuumajäätmete ladustamise ja sellega seotud ohtude teemal.

Euroopa peab olema jätkuvalt innovatiivne ja leidma turunišše, mis vähendaksid üldist nõudlust mineraalide, metallide ja energia järele, ning töötama välja uusi tehnoloogiaid ja lahendusi.

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100