Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid - Heaolu ja keskkond / Signaalid 2011 / Artiklid / Linnastunud maailm

Linnastunud maailm

Muutke keelt
Topics: ,
Kas teadsite? Linn avaldab mõju suurele piirkonnale enda ümber. Näiteks arvatakse, et Londoni vajaduste rahuldamiseks ning jäätmete ja heidete kõrvaldamiseks on vaja linna geograafilisest pindalast ligikaudu 300 korda suuremat ala. (SOER 2010)

 Image © EEA/John McConnico

City dwellerOn septembri lõpp ja New Delhit on tabanud viimane tugev mussoonvihm. India pealinnas valitseb üle 30-kraadine kuumus ja õhk on väga niiske. Vihmasadu on lakanud, kuid vett leidub kõikjal. Linnas on just teatatud sääskede vahendusel leviva Dengue palaviku puhangust.

Yamuna Pushta ehk Yamuna kaldapealse nime all tuntud ebaseadusliku hoonestusega piirkond linna kirdeosas ulatub tavaliselt miilide kaugusele suure jõe mõlemal kaldalammil. Nüüd on aga kogu tasandik täielikult üle ujutatud. Juba on maantee mattunud inimvoo alla: kümned tuhanded agulielanikud on hüljanud jõekaldal asuva kokkuklopsitud hurtsikutest koosneva linnaku ja otsivad peavarju mujalt.

Agulirahvas jääb oma järelejäänud varanatukesega laagrisse otse sõidutee äärde, üksnes poole meetri kaugusele Delhi teisest raevutsevast voost: liiklusest. Väike laps magab tekki mähituna kõval betoonil, üksnes meeter või kaks sõiduteest eemal. Kilest katuse all, mis nüüd on perele koduks, kammib teismeline tüdruk hoolikalt tumedaid pikki juukseid. Keegi toksib mobiiltelefonisse sõnumit, täites samal ajal kanistrit veeautoga kohale veetud joogiveega.

Globaalsed suundumused teepervel

Kui me mõtleme üleilmastumise peale, siis kerkib harva silme ette pilt agulitest või slummidest, aga Yamuna Pushta inimesed on osa üleilmsest nähtusest. Miljardid inimesed jätavad maha maapiirkonnad ja kogunevad linnadesse. Esimest korda ajaloos elab üle 50% maailma rahvastikust linnapiirkondades. 2050. aastaks on ligikaudu 70% meist tõenäoliselt linnaelanikud, võrreldes näiteks 30%-ga 1950. aastal (Undesa, 2010).

Ka linnad on tänaseks kasvanud ennenägematult suureks. Megalinnade suurenev arv maakeral seab tohutu pinge alla nende varustussüsteemid. Keskkonna seisukohalt võib aga lõppkokkuvõttes olulisem olla väikeste ja keskmise suurusega linnade veelgi kiirem kasv.

Linnadesse on koondunud investeeringud ja töökohad, nad edendavad majanduskasvu ja tootlikkust. Linnades leidub kõrgemapalgalisi töökohti, seal on suurem valik kaupu ja teenuseid, parem ligipääs kommunaalteenustele, tervishoiule, haridusele ja elukvaliteedile. Sellised võimalused ahvatlevad maaelanikke otsima paremat elu ja kõrgemat sissetulekut linnapiirkondades.

Tugeva halduse puudumisel võib linnade kiire kasv aga põhjustada tohutuid keskkonnaprobleeme, suurendades nii tarbimist kui ka vaesust linnades.

ÜRO inimasustuse programmi UN‑HABITAT statistika kohaselt elab agulites 1,1 miljardit inimest. Ühes rahvastiku jätkuva kasvuga kolib üha enam inimesi maailmas linnapiirkondadesse ning see suundumus näib jätkuvat.

Ehkki suurem osa tõsist puudust kannatavatest inimestest elab jätkuvalt maapiirkondades, on selliseid inimesi paraku palju ka linnapiirkondades ning nende arv kasvab, kuigi paistab, et konkreetsed arvud on ametlikes statistikates suuresti alahinnatud. Olulisem on aga, et paljude arenguriikide linnades kasvab vaeste osakaal kiiremini kui linnarahvastik tervikuna.

Tuleviku kujundamine

Linnad on ökosüsteemid: nad on avatud ja dünaamilised süsteemid, mis tarbivad, muundavad ja vabastavad materjale ja energiat, nad arenevad ja kohanevad, neid kujundavad inimesed ning nad suhtlevad teiste ökosüsteemidega. Seega tuleb linnu hallata samamoodi kui teisi ökosüsteeme.

Kui muudame linnakujundust, arhitektuuri, transporti ja planeeringut, võime viia linnad ja linnamaastikud esirinda kliimamuutuse leevendamise (nt säästev transport, puhas energia ja madal tarbimine) ja kohandamise (nt ujuvmajad, vertikaalsed aiad) vallas. Lisaks tõstab parem linnaplaneerimine kõigi inimeste elukvaliteeti, kujundades vaikse, ohutu, puhta ja keskkonnasõbraliku linnaruumi. Stimuleerides uute tehnoloogiate ja keskkonnasõbraliku arhitektuuri turgu, luuakse ühtlasi ka uusi töökohti.

Kuna linnadesse on koondunud inimesed ja nende tegevus, on linnad olulised. Linnade probleeme ei saa lahendada ainuüksi kohalikul tasandil. Vaja on poliitika paremat integreerimist ja uut haldust, millega kaasneb tihedam partnerlus ja koostöö kohalikul, riiklikul ning regionaalsel tasandil. Tõhus ja sidus poliitika on ülioluline omavahel seotud maailmas, milles me elame.

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33048 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100