Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Signaalid 2013 - Õhk, mida me hingame / Signaalid 2011 / Artiklid / Elame omavahel seotud maailmas

Elame omavahel seotud maailmas

Muutke keelt
„... 500 miljoni eurooplase elustiili ja ühendatud pürgimuste surve on lihtsalt liiga ränk. Rääkimata planeedi ülejäänud miljardite elanike õigustatud soovist seda elustiili jagada ... Me peame muutma Euroopa tarbijate käitumist. Muutma inimesi teadlikumaks ja mõjutama nende harjumusi.” Janez Potočnik, Euroopa Liidu keskkonnavolinik (märts 2010).

 Image © EEA/John McConnico

Viie aasta eest oli Bisie džungel. Nüüd on sellest Walikale territooriumil Ida- Kongos paiknevast alast saanud tihedalt asustatud piirkond ning seda „tänu“ paljude tänapäeva elektroonikatoodete koostises kasutatava kassiteriidi, tina derivaadi avastamisele. Kassiteriiti on ka sinu mobiiltelefonis, sülearvutis, digitaalkaameras ja mängukonsoolis.

Kassiteriit on väga hinnaline ja nõudlus selle järele on suur. Nõudlus olmeelektroonika järele on kaasa toonud tinamaagi hinnatõusu. Ajalehe Financial Times andmetel on kassiteriidi tonnihind Londoni metallibörsil tõusnud 5 000 dollarilt 2003. aastal rohkem kui 26 000 dollarini 2010. aasta lõpus.

Praegu valitseb suur nõudlus Kongo metsades ja džunglites peituvate erinevate loodusvarade järele. Sellest hoolimata on Kongo endiselt väga vaene riik. Viimase 15 aasta jooksul on Ida-Kongos üle 5 miljoni inimese saanud surma relvastatud rühmituste vahelises sõjas. Arvatakse, et vägistatud on vähemalt 300 000 naist.

See pole Kongo ajaloos esimene kord. Kui Belgia kuningas Leopold II rohkem kui sada aastat tagasi tegi Kongo oma koloniaalvalduseks, sai temast tänu kohaliku kautšuki müümisele üks maailma rikkamaid mehi. Toonasel industrialiseerimise ajastul vajas tormiliselt arenev autotööstus kautšukit.

Pikaajaline nõudlus maavarade järele seoses inimeste toidu, riiete, eluaseme, transpordi ja meelelahutuse vajadusega aina suureneb, samas kui mõningate maavarade varud on kahanenud kriitilise piirini.

Looduslikud süsteemid peavad rahuldama ka meie uusi vajadusi, näiteks taimepõhiste kemikaalide või biomassi järele, mis peab asendama fossiilseid kütuseid. Tervikuna võib kasvav nõudlus vähenevate loodusvarade tingimustes ohustada tõsiselt Euroopa arengut.

„Maailmakodanikena oleme kõik seotud Kongos toimuva vägivallaga. Konflikti õhutavate mineraalide jätkuv kaevandamine ühendab meid kõiki.”

Margot Wallström, ÜRO peasekretäri eriesindaja konflikti ajal tekkinud seksuaalse vägivalla küsimustes.

Areng igaühe jaoks

„Aastatuhande deklaratsioon 2000. aastal oli rahvusvahelise koostöö verstapost, mis innustas pingutama arengu valdkonnas ja parandas sellega sadade tuhandete inimeste elu kõikjal maailmas. Aastatuhande kaheksa arengueesmärki on kogu rahvusvahelisele kogukonnale aluseks, millele tuginedes teha koostööd ühise eesmärgi nimel.

Eesmärgid on saavutatavad, kuid vaeste elu paranemine on toimunud lubamatult aeglaselt, ka on kliima-, toidu- ja majanduskriis vähendanud mõningaid raskelt kätte võidetud edusamme.

Maailmal on olemas ressursid ja teadmised, mille abil isegi kõige vaesemad riigid või inimesed, kelle probleemiks on haigused, geograafiline eraldatus või tsiviilkonflikt, suudavad saavutada aastatuhande arengueesmärgid. Eesmärkide saavutamine on igaühe ülesanne. Nende täitmata jätmine suurendab meie maailma ohustavaid riske ebastabiilsusest kuni epideemiate ja keskkonnaseisundi halvenemiseni. Eesmärkide saavutamine aitaks aga muuta maailma kiiremini stabiilsemaks, õiglasemaks ja turvalisemaks.

Miljardid inimesed loodavad aastatuhande deklaratsiooni kätketud tohutu eesmärgi elluviimisel rahvusvahelisele kogukonnale. Pidagem sellest lubadusest kinni.”

ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon, Aastatuhande eesmärkide aruanne 2010 (ÜRO, 2010)

Euroopa ja uus jõudude tasakaal

21. sajandil näeme üha enam, et peamised üleilmsed muutused jäävad väljapoole Euroopa mõju- ja kontrollipiirkonda. See mõjutab ka meie ligipääsu loodusvaradele.

Näeme üleüldist ebakindlust seoses selliste elutähtsate loodusressursside varude ja kättesaadavusega nagu toit, vesi ja kütus. Hiina, India, Brasiilia ja teiste riikide nõudlus loodusvarade järele võib lähematel aastakümnetel jõuda järele Euroopale, mis veelgi suurendab survet keskkonnale.

Mõningad arenevad riigid on majandustegevuses jõudmas Euroopaga samale tasemele: nende rahvastik, tarbimise tase ja tootmisvõimsus võivad meid kiiresti varju jätta. Nende riikide õigustatud soov majanduslikult ja sotsiaalselt areneda toob kaasa globaalsete toorainevarude suurenenud kasutamise. Ligipääsu kindlustamisel erinevatest riikidest ja piirkondadest pärit toorainele on eriti meisterlik olnud Hiina.

Maailma rahvaarv suureneb, tehnoloogia areneb ja valitsusväliste eraõiguslike tegutsejate, näiteks hargmaiste ettevõtjate võim kasvab. Nõrkade rahvusvaheliste haldusmehhanismide tõttu ähvardavad need jõud loodusvaradele juurdepääsu kindlustamisel üleüldist põhimõtet „kõigile tasuta”.

Üleilmastumine: inimarengu raamistik

Üleilmastumise olemus pakub võimalusi ja struktuure ka teistsuguse tulemuse saavutamiseks. Loodud on alus meile kõigile oluliste küsimuste tõhusaks ja õiglaseks ülemaailmseks haldamiseks.

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid on üks näide võrdsele ja säästvale inimarengule pühendatud üldsuundumuste protsessist.

Rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel on viimasel aastal saavutatud edu. 2010. aasta detsembri Cancúni kokkuleppes on esmakordselt ÜRO dokumendis tunnistatud, et globaalne soojenemine tuleb hoida alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.

Kokkuleppes on kinnitatud, et arenenud riigid – kelle tööstustegevus ja mõju on kutsunud esile inimtekkelise kliimamuutuse – koguvad 2020. aastaks igal aastal 100 miljardit, et rahastada kliimamuutusega tegelemist arenguriikides. Kokkuleppes on sätestatud ka rohelise kliimafondi loomine, mille kaudu toimub suurem osa rahastamisest.

Sellised uuendused nagu REDD+ (ingl Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation) võimaldavad vähendada raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevaid heitkoguseid arengumaades. Ükski neist tegevustest ei oleks võimalik ilma ülemaailmsete haldusstruktuuride või koostööpüüdlusteta.

Euroopa Liit püüab koostöös reageerida ühistele probleemidele ja eesmärkidele. ELi 2020. aasta nägemuses on sätestatud majanduskasvu strateegia, mis tugineb arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majandusele.

Valitsusväliste osalejate suurenev roll

Selle tagamisel, et majanduskasv ei hävitaks looduslikke süsteeme, millel ta rajaneb, on oluline roll globaalsel poliitikal. Teisalt on globaliseerumise üks tunnuseid valitsusväliste osalejate suurenev tähtsus.

Hargmaistel ettevõtjatel, nagu mobiilside- ja infotehnoloogiaettevõtted, on samuti oluline osa säästva arengu saavutamisel. Ettevõtja, kes esimesena annab oma toodetele kinnituse, et neis ei kasutata konflikte tekitavaid mineraale, avaldab positiivset mõju paljudele inimestele ja saavutab tohutu turunduspotentsiaali.

Peame eeskujuks võtma juhtivate ettevõtjate innovatiivse teadus- ja arendustegevuse ning rakendama selle meie ees seisvate probleemide lahendamisse. Me peame jätkuva ja säästva arengu saavutamiseks ühendama kogu meie käsutuses oleva probleemide lahendamise võimekuse.

Me ühendame jõud ka kodanikena, nii individuaalselt kui ka valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Mõned meist avaldavad meelt tänavatel. Mõned kasutavad oma aega ja energiat selleks, et mõtestada enda jaoks ümber toitumine või kogukondlik tegevus. Paljud muudavad oma tarbimiseelistusi, et vähendada keskkonnamõju ja tagada õiglane tulu arengumaade tootjatele. Üks on kindel: globaliseerumine mõjutab meid kõiki ning me hakkame tasapisi mõistma, et me ei ole jõuetud, vaid suudame asju muuta.

Arenda, loo, tööta ja hari ennast

Peame kogu aeg arendama, looma, töötama ja ennast harima ning olema targad kasutades meie loodusvarasid. Näiteks esimene, väga oluline aastatuhande arengueesmärk on kindlustada selle looduskeskkonna säilimine, millest kõige vaesemad inimesed oma igapäevaelus sõltuvad.

See tähendab loodusvarade sellist haldamist, mis võimaldab kohalikel kogukondadel ellu jääda, seejärel kasu saada ja edasi areneda. See on üks peamisi ülesandeid, mis meil üleilmselt ees seisab, nagu võime lugeda järgmisest loost loodusvarade ja India metsaelanike kohta.

See on ülesanne, milles eurooplastel on täita suur osa. Globaalsete loodusvarade säästev haldamine saab olema võrdse majandusliku õitsengu, suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tervema keskkonna saavutamise võti.

  • Lugege ÜRO hiljutist aruannet „Pathways to a Green Economy” („Tee rohelise majanduse suunas”): www.unep.org/greeneconomy

Hands Innovatsioon: mineraalid

„Sõrmejälgede” määramine

Dr Frank Melcher juhib Saksamaal Hannoveris Riiklikus Loodusvarade ja Geoteaduste Instituudis meeskonda, kes töötab välja meetodit elektroonikas kasutatavate mineraalide sertifitseerimiseks – täpselt samamoodi, nagu sertifitseeritakse teemante. Igal mineraalil on eriomane nn sõrmejälg, mis on seotud selle päritolukohaga.

„Et määrata selliste mineraalide sõrmejälge nagu kolumbiit-tantaliit ja kassiteriit, puurime proovi sisse väikese augu,” selgitab dr Melcher.

„Seejärel skaneerime näidist kaks kuni kolm tundi ning analüüsime selle koostist. Tulemuseks saamegi „sõrmejälje”, mis näiteks Bisie puhul on hästi äratuntav.

Iga siin analüüsitud osakese kohta saame teavet selle tekkeaja – geoloogilise vanuse – kohta ning saame öelda, et see materjal pärineb näiteks Kongo Demokraatlikust Vabariigist või Mosambiigist, sest teame täpselt, kui vanad need osakesed peaksid olema.

Seega on tehniliselt võimalik teha kindlaks toormineraalide päritolu, ent seda tuleb teha enne, kui need on metalliks sulatatud,” ütleb ta.

Dr Melcheri töö on osa Saksamaa ja Kongo valitsuse koostöökokkuleppe projektist „Läbipaistvuse ja kontrolli tugevdamine loodusvarade sektoris Kongo Demokraatlikus Vabariigis”. 2009. aastal alanud uurimistöö toetab Kongo Demokraatliku Vabariigi kaevandamisministeeriumi tegevust mineraalide sertifitseerimissüsteemi rakendamisel tina, volframi, tantaliidi ja kulla puhul.

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33177 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100