Taastuvenergia: võti Euroopa vähese CO2-heitega tulevikku

Taastuvenergia allikate tulevik tundub helge, sest neil on järjest suurem osa Euroopa fossiilkütustest sõltumise vähendamises. Rääkisime puhta energia võimalustest ja väljakutsetest Mihai Tomescuga, kes on Euroopa Keskkonnaaameti energia ekspert.

Lugege edasi

Tulevane keskkonnateave

Euroopa keskkonnaandmete maastik on viimase nelja aastakümne jooksul oluliselt muutunud. Keskkonna halvenemise komplekssest laadist tulenevalt on vaja süsteemsemaid analüüse ja asjakohasemaid andmeid. Viimastel aastatel on Euroopa Keskkonnaaamet teinud üha enam süsteemseid analüüse. Euroopa Keskkonnaamet jätkab uute kitsaskohtade tuvastamist ja aitab suurendada Euroopa keskkonnateabe kättesaadavust.

Lugege edasi

Säästev majandamine on Euroopa metsade tervise võti

Euroopa metsad osutavad meile olulisi teenuseid: puhas õhk, puhas vesi, looduslik süsinikdioksiidi hoidla, puit, toit ja muud saadused. Metsad on elupaigad paljudele liikidele. Rääkisime Euroopa metsade probleemidest Euroopa Keskkonnaameti metsa- ja keskkonnaeksperdi Annemarie Bastrup-Birkiga.

Lugege edasi

Jäätmekäitlusest edasi keskkonnasäästliku majanduse suunas

Praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik ja avaldab meie planeedile liiga suurt survet. Me peame hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule ringmajandusele, tehes enamat jäätmekäitluse reguleerimisest ja keskendudes ökodisainile, innovatsioonile ja investeeringutele. Teadusuuringud võivad edendada innovatsiooni mitte ainult tootmises, vaid ka ärimudelites ja rahastusmehhanismides.

Lugege edasi

Kas transpordisektor suudab vähendada oma keskkonnamõju?

Seoses transporti ja keskkonda käsitleva 2015. aasta aruandega (TERM), mille Euroopa Keskkonnaamet hiljuti avaldas, ning rahvusvahelise tähelepanuga praegusele sõidukite heiteskandaalile küsitlesime Euroopa Keskkonnaameti TERMi koordinaatorit Alfredo Sánchez Vicentet.

Lugege edasi

Maa ja mulla kadu inimtegevuse tagajärjel

Maa ja muld on loodussüsteemide ja inimühiskonna jaoks väga olulised, kuid inimtegevus ohustab üldise maaressursi, sealhulgas mulla toimimist. Miks see nii on? Mida teeb Euroopa selle vältimiseks? 2015. aasta on rahvusvaheline mulla-aasta ja seetõttu esitame need küsimused Geertrui Louwagiele, Euroopa Keskkonnaameti mullahindamise ja -aruandluse projektijuhile.

Lugege edasi

Liikumine ülemaailmse säästva arengu suunas

Selle aasta augustis jõudsid rohkem kui 190 riiki üksmeelele ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 suhtes. Riigipead võtavad vastu tegevuskava ja selle säästva arengu eesmärgid veel käesoleval kuul New Yorgis. Erinevalt varasematest eesmärkidest on säästva arengu eesmärgid suunatud nii arengu- kui ka arenenud riikidele ning keskenduvad säästva arengu laiemale teemaderingile. Paljud 17 säästva arengu eesmärgist on seotud keskkonna, ressursikasutuse või kliimamuutustega.

Lugege edasi

Roheline taristu: parem elu looduspõhiste lahenduste kaudu

Roheline taristu pakub häid lahendusi keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleemidele ning tuleb seega täielikult integreerida eri poliitikavaldkondadega. Kuna EEA valmistub avaldama aruannet rohelise taristu rolli kohta ilma- ja kliimamuutustega seotud loodusohtude leevendamisel, vestlesime aruande põhiautori Gorm Digega, kes on territoriaalse keskkonna-, poliitika- ja majandusanalüüsi projektijuht.

Lugege edasi

Üleminek rohemajandusele

Meie elukvaliteet, tervis ja töökohad sõltuvad keskkonnast. Loodusvarade kasutamise viis ja tempo ähvardavad ohtu seada meie heaolu, samuti looduse võime meid varustada. Peame põhjalikult muutma oma tootmis-, tarbimis- ja eluviisi. Peame muutma oma majanduse roheliseks ja tegelema sellega juba täna.

Lugege edasi

Jäätmed – probleem või ressurss?

Jäätmed ei ole mitte üksnes keskkonnaprobleem, vaid ka majanduslik kahju. Eurooplased tekitavad aastas keskmiselt 481 kilogrammi olmejäätmeid. Üha suurem osa sellest võetakse ringlusse või kompostitakse ja üha vähem saadetakse prügilasse. Kuidas saame muuta oma tootmis- ja tarbimisviise, et tekitada üha vähem jäätmeid, kasutades kõiki jäätmeid ressursina?

Lugege edasi

Majandus: ressursitõhusus, rohemajandus ja ringmajandus

Meie heaolu sõltub loodusvarade kasutamisest. Me kaevandame neid ning muudame need toiduks, hooneteks, mööbliks, elektroonikaseadmeteks, riieteks jms. Tempo, millega me varasid kasutame, ületab aga keskkonna võime loodusvarasid taastoota ja meid nendega varustada. Kuidas saame tagada ühiskonna pikaajalise heaolu? Rohelisem majandus võiks aidata.

Lugege edasi

Tootmisest jäätmeteni: toidusüsteem

Rahvastiku kasvu, elustiilimuutuste ja üha suurema isikliku tarbimise tõttu kasutame aina rohkem loodusvarasid. Et pidurdada oma jätkusuutmatut tarbimist, peame käsitlema kogu ressursside süsteemi, sealhulgas tootmismeetodeid, nõudlusmudeleid ja tarneahelaid. Siinkohal vaatleme lähemalt toitu.

Lugege edasi

Mis paneb meid ostma seda, mida me ostame?

Kõik eurooplased, olenemata vanusest, on tarbijad. See, mida me otsustame tarbida ja osta, on määrav otsuse puhul, mida toota. Ent kuidas me teeme valiku, mida osta? On see otsus ratsionaalne või impulsiivne? Uurisime Lucia Reischilt Kopenhaageni Ärikoolist tarbijakäitumise kohta Euroopas.

Lugege edasi

Kuidas muuta linnad roheliseks?

Enam kui kolmveerand eurooplastest elab linnades. Kõik see, mida linnaelanikud toodavad, ostavad, söövad ja ära viskavad, ning samuti see, kuidas nad ringi liiguvad ja kus nad elavad, mõjutab keskkonda. Samal ajal mõjutab see, kuidas linn on ehitatud, ka seda, kuidas selle elanikud elavad. Uurisime Malmöst pärit Roland Zinkernagelilt, millised olid need konkreetsed sammud, mis nad astusid selleks, et muuta oma linn säästvaks.

Lugege edasi

Mereprügi

Mereprügi

2014-09-11

Ligi 70% meie planeedist on kaetud ookeanidega ja prahti võib leida merest peaaegu kõikjal. Merepraht, peamiselt plast, ohustab mitte üksnes meie merede ja rannikute seisundit, vaid ka meie majandust ja kogukondi. Lõviosa mereprahist tekitatakse maismaall. Seega saame ka selle merre jõudmise takistamisega alustada selle tekkekohas ehk maismaal.

Lugege edasi

Majandus ja keskkond

2014. aasta märtsis mattus Pariis tahkete osakeste pilve. Sõiduautode kasutamist piirati rangelt mitmeks päevaks. Planeedi teisel küljel käivitas üks Hiina ettevõte uut projekti: sudukindlustus riigi piires reisijatele, kelle külastuse ähvardas ära rikkuda vilets õhukvaliteet. Kui palju on siis puhas õhk väärt? Kas majandusteadus saab aidata meil saastet vähendada? Vaadelgem lähemalt majanduse põhimõisteid.

Lugege edasi

Euroopa põllumajandus: kuidas muuta toit taskukohaseks, tervislikuks ja „roheliseks”

Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.

Lugege edasi

Keskkond, tervis ja majandus kui ühtne tervik

Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.

Lugege edasi

Õhusaaste vähendamiseks on olulised teadmised

„Hea uudis on see, et viimastel kümnenditel on olukord mitmete õhusaasteainete vallandumise osas märkimisväärselt paranenud. Ent need saasteained, mida meil on õnnestunud vähendada kõige enam, ei ole ained, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige kahjulikumad,” ütleb Valentin Foltescu, kes tegeleb Euroopa Keskkonnaametis õhu kvaliteedi hindamise ja andmete esitamisega. Küsisime Valentinilt, mida võtab keskkonnaamet ette seoses õhukvaliteediga ja mida ütlevad viimased andmed.

Lugege edasi

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100