Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Artiklid / Artiklid

Artiklid

Muutke keelt
Euroopa põllumajandus: kuidas muuta toit taskukohaseks, tervislikuks ja „roheliseks”

Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.

Lugege edasi

Keskkond, tervis ja majandus kui ühtne tervik

Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.

Lugege edasi

Muutustest saab üleminek

Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksime suunata neid lakkamatuid muutusi, et tagada 2050. aastaks ülemaailmne säästev areng? Kuidas hoida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Vastus peitub viisis, kuidas me juhime üleminekuprotsessi, jäämata ise lõksu mittesäästlikesse süsteemidesse.

Lugege edasi

Õhusaaste vähendamiseks on olulised teadmised

„Hea uudis on see, et viimastel kümnenditel on olukord mitmete õhusaasteainete vallandumise osas märkimisväärselt paranenud. Ent need saasteained, mida meil on õnnestunud vähendada kõige enam, ei ole ained, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige kahjulikumad,” ütleb Valentin Foltescu, kes tegeleb Euroopa Keskkonnaametis õhu kvaliteedi hindamise ja andmete esitamisega. Küsisime Valentinilt, mida võtab keskkonnaamet ette seoses õhukvaliteediga ja mida ütlevad viimased andmed.

Lugege edasi

Õhk, mida me hingame

Hingame hetkest, mil sünnime, kuni hetkeni, mil sureme. See on eluline ja pidev vajadus – mitte üksnes meile, vaid kõigele elavale meie planeedil. Vilets õhukvaliteet mõjutab meid kõiki: see kahjustab nii meie tervist kui ka keskkonda, mis omakorda põhjustab majandusliku kahju. Ent millest õhk, mida sisse hingame, koosneb ja kust on pärit selles leiduvad erinevad saasteained?

Lugege edasi

Dublin püüab vähendada õhusaaste mõju tervisele

Martin Fitzpatrick on Iirimaa pealinna Dublini linnanõukogu õhukvaliteedi seire ja müraosakonna keskkonnatervise peaspetsialist. Ta on ka Dublini kontaktisik Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi ja EEA elluviidavas katseprojektis, mille eesmärk on parandada õhku käsitlevate õigusaktide rakendamist. Küsisime temalt, kuidas lahendatakse viletsa õhukvaliteediga seotud terviseprobleeme Dublinis.

Lugege edasi

Õhuvaldkonna Euroopa õigusaktid

Õhusaaste ei ole kõikjal ühesugune. Eri allikad paiskavad õhku kõikvõimalikke saasteaineid. Sattudes atmosfääri, võivad need muutuda uuteks saasteaineteks ja kanduda üle kogu maailma. Selle keerulise valdkonnaga tegeleva poliitika väljatöötamine ja rakendamine ei ole lihtne ülesanne. Allpool on esitatud ülevaade Euroopa Liidu õigusaktidest õhuvaldkonnas.

Lugege edasi

Õhuga seotud teadmiste täiendamine

Meie teadmised ja arusaamine õhusaastest paraneb iga aastaga. Meil on üha laienev seirejaamade võrgustik, mis annab andmeid kõikvõimalikest õhusaasteainetest, mida täiendavad õhukvaliteedi mudelite abil saadud tulemused. Peame kandma hoolt selle eest, et teaduslikud teadmised ja poliitika areneksid käsikäes ka edaspidi.

Lugege edasi

Siseõhu kvaliteet

Siseõhu kvaliteet

2013-07-30

Paljud meist veedavad kuni 90% oma päevast siseruumides – kodus, tööl või koolis. Siseruumides sisse hingatava õhu kvaliteedil on otsene mõju meie tervisele. Mis mõjutab siseõhu kvaliteeti? Kas siseõhus ja välisõhus leiduvad saasteained on erinevad? Kuidas saame siseõhu kvaliteeti parandada?

Lugege edasi

Puhtkeemiline küsimus

Atmosfääri ülesehitus on väga keeruline. Atmosfäär koosneb eri tiheduse ja keemilise koostisega kihtidest. Küsisime Ühendkuningriigi looduskeskkonna uurimise nõukogu ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse professorilt David Fowlerilt, millised on atmosfääris leiduvad õhusaasteained ja seal toimuvad keemilised protsessid, mis mõjutavad meie tervist ja keskkonda.

Lugege edasi

Ülevaade globaalsetest aerosoolidest

Üks õhus leiduvate tahkete osakeste looduslikke allikaid on Sahara kõrbest pärit nn Aafrika tolm. Äärmuslik kuivus ja kuumus tekitavad Saharas keeristorme, mis võivad keerutada tolmu üles 4–5 km kõrgusele. Osakesed võivad jääda nii kõrgele nädalateks või kuudeks ja kanduvad sageli tuulega Euroopasse.

Lugege edasi

Kliimamuutus ja õhk

Meie kliima muutub. Paljud gaasid, mis muudavad kliimat, on ühtlasi tavalised õhusaasteained, mis mõjutavad meie tervist ja keskkonda. Õhukvaliteedi parandamine võib aidata mitmeti kaasa kliimamuutuse leevendamisele ja ka vastupidi, ent mitte alati. Meie ülesanne on tagada, et kliima- ja õhupoliitikas keskendutaks stsenaariumidele, millest võidaksid mõlemad.

Lugege edasi

Euroopa õhk praegu

Euroopa õhk praegu

2013-07-30

Euroopa on õhukvaliteeti viimastel kümnenditel parandanud. Oleme kärpinud edukalt paljude saasteainete heitkoguseid, ent tahked osakesed ja eeskätt osoonisaaste kujutavad eurooplaste tervisele jätkuvalt tõsist ohtu.

Lugege edasi

Teadlaste, poliitikute ja kodanike koostöö

Atmosfäär, ilmastikuolud ja aastaaegade vaheldumine on olnud paeluvad vaatlusobjektid ammustest aegadest. Traktaat „Meteoroloogia”, mille kirjutas Aristoteles 4. sajandil eKr, koondab lisaks suure filosoofi ilmastikualastele ülestähendustele ka tähelepanekuid geoteaduste kohta üldiselt. Kuni 17. sajandini sümboliseeris õhk olematust. Eeldati, et õhul puudub kaal – kuni Galileo Galilei tegi teaduslikult kindlaks vastupidise.

Lugege edasi

Linnavesi

Linnavesi

2012-08-28

Rahvastiku kasvu, linnastumise ja majandusarengu taustal kasvab kogu Euroopas linnapiirkondades nõudlus magevee järele. Samal ajal mõjutavad ka kliimamuutused ja reostus linnavee kättesaadavust. Kuidas saavad Euroopa linnad jätkata oma elanike varustamist puhta mageveega?

Lugege edasi

Veekasutus põllumajanduses

Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.

Lugege edasi

Toidujäätmed

Toidujäätmed

2012-06-05

Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Kui üle miljardi inimese ei saa piisavalt süüa, tuleb muidugi küsida: mida saab teha? Toidujäätmed on aga midagi enamat kui kasutamata võimalus toita nälgijaid. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja ka tööjõudu.

Lugege edasi

Elu tarbimisühiskonnas

Aastakümned suhteliselt ühtlast majanduskasvu Euroopas on muutnud meie eluviisi. Toodame ja tarbime rohkem kaupu ja teenusi. Reisime rohkem ja elame kauem. Samas on muutunud suuremaks ja nähtavamaks ka meie majandustegevuse keskkonnamõju nii lähedal kui ka kaugel. Kui keskkonnaõigusakte rakendatakse järjekindlalt, saab nendega saavutada tulemusi. Ent kui vaadata viimase 20 aastaga toimunud muutusi, siis kas saab öelda, et anname endast parima?

Lugege edasi

Jäätmed Gröönimaal

Igal pool, kus me elame – kas suurlinnas või väikeasulas, tekitame jäätmeid. Toidujäägid, elektroonikaromu, patareid, paber, plastpudelid, riided, vana mööbel – need kõik tuleb kõrvaldada. Osa neist võetakse korduskasutusse või ringlusse, ülejäänud põletatakse energia saamiseks või ladustatakse prügilasse. Universaalset jäätmete kõrvaldamise viisi ei ole olemas. Jäätmete kõrvaldamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega, sest jäätmete teke on eelkõige kohalik probleem. Hõreda asustuse, pikkade vahemaade ja väheste maanteedega Gröönimaal on valitsuse suhtumine jäätmeprobleemi järgmine.

Lugege edasi

Mis on ärilisest seisukohast mõistlik?

Paljud ettevõtjad – väikeettevõtjatest rahvusvaheliste suurettevõteteni – püüavad leida viise, kuidas suurendada oma turuosa. Karmi ülemaailmse konkurentsi tingimustes tähendab säästvuse saavutamise püüdlus palju enamat kui ettevõtjale rohelisema maine loomist ja tootmiskulude vähendamist. See võib tekitada uusi ärivaldkondi.

Lugege edasi

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100