Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Artiklid / Tapjanälkjad ja muud sissetungijad - Euroopa bioloogiline mitmekesisus kaob murettekitaval kiirusel

Tapjanälkjad ja muud sissetungijad - Euroopa bioloogiline mitmekesisus kaob murettekitaval kiirusel

Muutke keelt
Kas aiandus on teie huviala? Kui see on nii ja te elate Kesk- või Põhja-Euroopas, on tapjanälkjas tõenäoliselt üks teie isiklikke vaenlasi. Maitsetaimi ja aedvilju armutult ründav nälkjas paistab olevat tõrjeabinõude suhtes immuunne.

Tapjanälkjat (lusitaania teetigu - Arion lusitanicus) kutsutakse ka „Hispaania nälkjaks”, sest ta on pärit Ibeeria poolsaarelt. Nälkjas on hermafrodiit ja võib levida väga kiiresti. Ta on agressiivsem kui kohalik must seatigu ja ta sööb nõrgemaid nälkjaid.

Tapjanälkjas hakkas Euroopas levima umbes 30 aastat tagasi, levides potitaimede mullas leiduvate munade kaudu. Selle allika kaudu levivad kahjurid suures osa ka tänapäeval.

Tapjanälkjas on vaid üks näide laiemast ohust Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele, kui võõrliigid asuvad elama ja levivad inimtegevuse tagajärjel üle kogu kontinendi. Enamik neist saabub piletita reisijana ja neid transporditakse teadmatult üle kogu maailma. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon peab sissetungivaid võõrliike üheks suurimaks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele kogu maailmas.

Võõrliigid on uutesse kohtadesse saabunud sama kaua, kui inimesed on reisinud ja kaubavahetusega tegelnud. Suurenenud kaubavahetuse, uurimisretkede ja koloniseerimisega algas alates 1600. aastatest tõeline invasioon ning tähelepanuväärsed liigid, nagu rändrott, saabusid esimest korda laevadega Aasiast.

Euroopas on registreeritud umbes 10 000 võõrliiki. Mõned, nagu kartul ja tomat, toodi sisse tahtlikult ja on tänaseni majanduslikult olulised. Teised, mida kutsutakse „sissetungivateks võõrliikideks”, tekitavad nakkusi kandvate kahjurliikidena tõsiseid probleeme aiandusele, põllumajandusele ja metsandusele ning kahjustavad ehitisi, nagu näiteks maju ja paisusid.

Sissetungivad võõrliigid muudavad ka nende uueks elukohaks saanud ökosüsteeme ja mõjutavad teisi liike neis ökosüsteemides. Näiteks hiljutine kirburohu (toodi 19. sajandil Aasiast Euroopasse dekoratiivtaimena) uuring näitas, et see kiiresti leviv invasiivne taim tekitab Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal tõsist kahju taime- ja putukaliikidele.

Kahju

Sissetungivad võõrliigid on oma uute kodude jaoks tihti väga kulukad.

Võõrad umbrohud vähendavad Euroopa põllumajanduse saaki ning jalakasurm, mida põhjustab sisse toodud seen, on laastanud jalakaid Kesk-Euroopa metsades. Ühendkuningriiki toodud hallorav mitte ainult ei võidutse loodusliku punaorava üle – mõju, mida on keeruline rahaliselt mõõta –, vaid kahjustab ka okaspuid ja vähendab nende puidu väärtust.

Sissetungivate võõrliikide tekitatud kahju ja selle kontrollimise hind on Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt 80 miljardit eurot aastas. Esialgsete hinnangute järgi kulub Euroopas selleks enam kui 10 miljardit eurot aastas. Siia hulka ei arvestata peamiste inimpatogeensete haigustekitajate (nagu HIV või gripp) kulu või erakorralisi haiguspuhanguid loomade hulgas.

Korralduslikud meetmed kodunenud sissetungivate võõrliikide vähendamiseks (või hävitamiseks) on keerulised, vaevalised ja kulukad. Euroopa Komisjon toetab liikmesriikide looduskorraldusprojekte ELi LIFEmääruse kaudu. LIFE-i rahasid kasutatakse üha enam sissetungivate võõrliikide alaste projektide jaoks ja kolmeaastase perioodi eelarve on ligikaudu 14 miljonit eurot. 

Bioloogiline mitmekesisus — laiem kontekst

Bioloogiline mitmekesisus viitab elu mitmekesisusele maal. See peegeldab planeedi looduslikku rikkust ja annab seega aluse meie elule ja heaolule. Bioloogiline mitmekesisus toetab paljusid põhivajadusi, millest me sõltume, nagu näiteks vesi, mida me joome, ja õhk, mida hingame. See aitab tolmendada põllukultuure, toob toidu meie lauale, reguleerib ilmastikku ning koristab meie jäätmed.

Ilma bioloogilise mitmekesisuseta ei jääks me ellu. See on nagu kindlustuspoliis, mille annab meile meie planeet. Selle väärtust võib võrrelda finantsturgudega, kus liikide varude hajutatud portfell, nagu ettevõtete aktsiate hajutatud portfellgi, võib olla puhvertsooniks, mis kaitseb meid häirete eest.

Praegu haihtub bioloogiline mitmekesisus murettekitaval kiirusel peamiselt seetõttu, et kasutame loodust valesti toetamaks tootmist, tarbimist ja kaubandust meid ümbritsevas globaliseerunud majanduses. Elupaikade kadumine ja killustumine, mida põhjustab metsade ja looduslike alade puhastamine elamute, teede ja põllumajanduse jaoks, märgalade kuivendamine ja jõgedele tammide ehitamine põllumajanduse nimel ning merede tühjendamine kalast, on peamine bioloogilise mitmekesisuse kadumise põhjus.

Paljud looduskaitsjad peavad sissetungivaid võõrliike teiseks kõige suuremaks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele kogu maailmas. Olenemata sellest, kas nad kodustati tahtlikult või kogemata, võivad sellised liigid tuua kahju inimestele, ökosüsteemidele ja olemasolevatele looduslikele taime- ja loomaliikidele. Oletatakse, et võõrliikide probleem muutub eeloleval sajandil tõsisemaks kliimamuutuste, suureneva kaubavahetuse ja turismi tõttu.

Teised suured ohud bioloogilisele mitmekesisusele tulenevad reostusest, kliimamuutustest ja ressursside liigsest kasutamisest. Kuna prognooside järgi kasvab maailma elanikkond tänaselt 6,7 miljardilt inimeselt üheksale miljardile inimesele 2050. aastaks, eeldatakse, et praeguste peamiste ohtude mõju bioloogilisele mitmekesisusele kasvab ja kahjud suurenevad.

 

Sissetungivate võõrliikide mõju suurenemine Euroopas

Võõrliike võib leida kõikides Euroopa ökosüsteemides. Üleilmastumise, eelkõige kaubanduse ja turismi kasvu tõttu on Euroopasse saabuvate võõrliikide arv ja tüübid kiiresti kasvanud.

Merelisi ja rannikualasid mõjutab järsult suurenenud laevandus ja kanalite ehitamine eraldatud merede vahele – Suessi kanali kaudu siseneb endiselt Vahemerre suur osa uusi liike. Laevadelt välja lastud ballastvesi on nii suur uute organismide allikas, et loodud on rahvusvaheline konventsioon laevade ballastvee ja selle sette kontrolli ja käitlemise kohta, et sel viisil ennetada, minimeerida ja lõpuks kaotada kahjulike veeorganismide ja patogeenide transportimine.

Tõrjemeetmed

Kõige tõhusam kaitse sissetungivate võõrliikide vastu on ennetamine, uute liikide sisenemist tõkestav piiripatrull. Teine samm on varajane avastamine ja tõrje.

Erakordne näide on hiid-karuputk, Heracleum mantegazzianum, mis toodi dekoratiivtaimena Euroopasse 19. sajandil. Taime jaoks kasutatakse nüüd märkimisväärseid kohalikke tõrjemeetmeid, sest see kasvab heinamaadel, piki raudteesid, teeäärtel ja jõgede kallastel.

Moodustades tihedaid kogumeid, sunnib hiid-karuputk kohalikke taimi koomale tõmbama. Taim on ka mürgine ja otsekontakt nahaga võib põhjustada nahapõletikku. Täna ei ole tõenäoliselt võimalik enam hiid-karuputke Euroopas välja juurida, samas kui varajasel tegevusel (kuni 1950. aastateni) oleks arvatavasti olnud paremad väljavaated.

Sellega seoses rõhutas Euroopa Komisjon hiljutises bioloogilise mitmekesisuse alases teatises vajadust sissetungivate võõrliikide varajase hoiatamise mehhanismi järele. Vastusena sellele kavatseb EKA koos oma liikmete ja koostööd tegevate riikide võrgustikuga rajada üleeuroopalise teabesüsteemi, mis teeb kindlaks, avastab, hindab ja võtab meetmeid uute ja laienevate invasioonide suhtes.

Tagaotsitavate nimekiri

Võõrliike on igal kujul ja kõikides suurustes. Mõned tuuakse tahtlikult sisse ja on majanduslikult olulised, teistel on vähe mõju, aga üsna paljud on olnud hävitavad. Seetõttu on esimene samm tõrje- ja majandamisabinõude väljatöötamisel teha kindlaks kõige agressiivsemad liigid, et jõupingutused nende vastu suunata.

Selleks et saada paremini aru sissetungivatest võõrliikidest ja nende mõjust Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele, on EKA mitmete ekspertide toel koostanud nimekirja Euroopa bioloogilist mitmekesisust ohustavatest kõige ohtlikematest sissetungivatest võõrliikidest.

Nimekirjas on praegu 163 liiki või liikide rühma. Liigid lisatakse nimekirja, kui nad on levinud väga laialdaselt ja/või kui nad põhjustavad oma uutes elupaikades olulisi probleeme bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele.

Nimekirjas olevatel taimedel, mille hulgas kõige tavalisemad on soontaimed (39 kannet), on kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele märkimisväärne mõju geneetilisel, liikide või ökosüsteemi tasandil. Paljud mõjutavad ka inimeste tervist ja majandust. Alates 1950. aastast koduneb igal aastal keskmiselt enam kui üks nimekirja liikidest ja selle olukorra paranemise kohta märgid puuduvad ( Joonis 1).

Nimekirjas olevad liigid on pärit paljudest kohtadest maailmas, eriti aga Aasiast ja Põhja-Ameerikast ( Joonis 2). Samas on paljud teised pärit kusagilt Euroopast, aga on transporditud kontinendil mujale.

Sissetungivate võõrliikide vastu võitlemine hõlmab majandamise ja taastamise meetmeid, mis on tavaliselt keerulised ja kulukad.

Näiteks on tapjanälkja vastased tõrjeabinõud olnud tülikad ja neil on tihti vaid kohalik või ajutine toime. Samas on need ikkagi olulised.

ELis tehakse juba jõupingutusi, et võidelda sissetungivate võõrliikidega majandamis- ja taastamismeetmete kaudu, mida rahastab LIFE-määrus.

Aastatel 1992–2002 eraldati 40 miljonit eurot projektidele, mis tegelevad sissetungivate võõrliikidega. Seda investeeringut suurendatakse veelgi. EL rahastab neid uuringuid ka teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmi kaudu.

Sissetungivate võõrliikide probleem ei kao kuhugi. Üleilmastumine ja kliimamuutused (liigid kolivad muutuste tõttu nende loodulikus elupaigas) tähendavad seda, et üha rohkem inimesi puutub nende liikidega kokku. Seega on vaja suurendada avalikkuse ja poliitikute teadlikkust, et paigutada vahendeid peamiste sissetoomise teede kontrollimisse, riskipiirkondade seiresse varajase avastamise eesmärgil ja valmisolekusse koheselt tegutseda soovimatute liikide kõrvaldamiseks.

 

Kirjandus

DAISIE, 2008. Delivering Alien Invasive Species Inventories for Europe.

EKA, 2007. Euroopa keskkond — neljas hindamisaruanne. Kopenhaagen.

Euroopa Komisjon, 2006. Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda. Säästvad ökosüsteemi teenused inimeste hüvanguks. KOM/2006/0216 lõplik.

IMO, 2004. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonid.

Kettunen, Genovesi, Gollash, Pagad, Starfinger, ten Brink & Shine, pooleliolev töö.

Scalera, R., 2008. How much is Europe spending for invasive alien species? Aruanne EKA-le.

Weidema, I., 2000. Introduced Species in the Nordic Countries. Nord Environment 2000:13.

Seotud sisu

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100