Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Artiklid / Õhusaaste vähendamiseks on olulised teadmised

Õhusaaste vähendamiseks on olulised teadmised

Muutke keelt
Topics: ,
„Hea uudis on see, et viimastel kümnenditel on olukord mitmete õhusaasteainete vallandumise osas märkimisväärselt paranenud. Ent need saasteained, mida meil on õnnestunud vähendada kõige enam, ei ole ained, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige kahjulikumad,” ütleb Valentin Foltescu, kes tegeleb Euroopa Keskkonnaametis õhu kvaliteedi hindamise ja andmete esitamisega. Küsisime Valentinilt, mida võtab keskkonnaamet ette seoses õhukvaliteediga ja mida ütlevad viimased andmed.

 Image © EEA/ImaginAIR; Andrzej Bochenski

Euroopa Keskkonnaamet tegeleb mitmesuguste keskkonnaga seotud küsimustega. Mida teeb keskkonnaamet tegelikult küsimustes, mis puudutavad õhku?

Lühidalt öeldes vaatleme välisõhu kvaliteeti, seda, kust on pärit õhus leiduvad saasteained, milliste tasemetega me kokku puutume ning kuidas need mõjutavad meid ja keskkonda. Tehnilisemalt väljendudes analüüsime andmeid, mis käsitlevad kontsentratsioonitasemeid meid ümbritsevas õhus, ja andmeid, mis käsitlevad heidet – koguseid, mis paiskuvad atmosfääri. Hindame ka elanike kokkupuutumist eri saasteainetega.

Meil on tuhandeid seirejaamu, mis kontrollivad õhu kvaliteeti üle kogu Euroopa, jälgides eri saasteainete sisaldust õhus. Enamik nendest jaamadest edastab oma andmed süsteemi AirBase, Euroopa õhukvaliteedi andmebaasi, mida haldab keskkonnaamet. AirBase sisaldab seireteavet ja -andmeid 38 osaleva riigi ja enam kui 100 õhusaasteaine kohta. Neist ainetest 11 reguleerivad ELi õhukvaliteedialased õigusaktid.

Pärast seda, kui riigid teevad need andmed kättesaadavaks, kontrollime, kas andmed on ühtlustatud ja kooskõlas ELi õigusaktide sätetega. Neid andmeid vaadeldakse täiendavalt erinevate kvaliteedi tagamise ja kontrollimisega seotud tegevuste käigus, mis hõlmavad tihedat koostööd andmeid esitavate riikidega. Seejärel koostame ülevaated ja hinnangud, näiteks õhukvaliteedi aruande, mille avaldame oktoobri keskel.

Mida kõige värskemad andmed Euroopa õhu kvaliteedi kohta ütlevad?

Neis on rõõmustavat ja kurvastavat. Hea uudis on see, et viimastel kümnenditel on olukord mitmete saasteainete vallandumise osas märkimisväärselt paranenud. Näiteks vääveldioksiidi, süsinikmonooksiidi, plii ja benseeniga kokku puutuvate inimeste arv on oluliselt vähenenud. ELi tasandil puutub kogustega, mis ületavad nende saasteainete puhul ELi õigusaktides kehtestatud õhukvaliteedi norme, kokku vähem kui 2% linnaelanikest.

Asja teine külg on see, et need saasteained, mida meil on õnnestunud vähendada kõige enam, ei ole ained, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige kahjulikumad. Meid ümbritsevas õhus on suurtes kogustes eeskätt tahkeid osakesi ja maapinnalähedast osooni, mille puhul suhteline risk kahjustada tervist ja põhjustada enneaegset surma on suur. Kuni kolmandik ELi linnaelanikest puutub ikka veel kokku tasemetega, mis ületavad ELi kehtestatud sihtväärtusi.

Üldjoontes võime märgata kõige kahjulikumate saasteainete sisalduse aeglast vähenemist, mis tähendab nende saasteainete seisukohast õhukvaliteedi mõningast paranemist. Ent oleme siiski täheldanud ka seda, et mõnes kohas on nende saasteainete sisaldus viimasel kümnendil suurenenud. See on kindlasti asi, mille pärast on põhjust muret tunda.

Kust need õhusaasteained pärit on?

Oluline allikas on kütuste põletamine. Leidub mitmeid valdkondi, kus me põletame kütuseid, näiteks transport, energia tootmine, tööstus ja oma kodu kütmine. Teine oluline allikas on põllumajandus.

Õhusaasteained võidakse paisata otse õhku (esmane heide) või need võivad moodustuda lähteainete keemilise reaktsiooni tulemusel.

Ka siin on näitajad erinevad. Näiteks vähenes ELi esmaste tahkete osakeste heide viimasel kümnendil 14%. Tahkete osakeste lähteainetest leidub mõnda ainet oluliselt vähem, näiteks vääveldioksiidi, mille heide on vähenenud poole võrra. Teiste lähteainete heitkoguste vähenemine on olnud piiratud. Näiteks ammoniaagiheide, mis on pärit peamiselt põllumajandusest, vähenes vaid 7%.

Peame meeles pidama ka seda, et heite vähenemine ei too automaatselt kaasa sarnast vähenemist sisalduste puhul. Seosed õhusaasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi vahel on keerulised. Need hõlmavad heite kõrgust, keemilisi muundumisi, reageerimist päikesevalgusele, täiendavaid looduslikke ja hemisfäärilisi panuseid ning ilmastiku ja topograafia mõju. Heitkoguste märkimisväärsed kärped on õhukvaliteedi parandamiseks möödapääsmatud.

Kuidas aitab teie töö parandada Euroopa õhu kvaliteeti?

Me jagame neid teadmisi üldsuse ja poliitikakujundajatega nii Euroopa kui ka riikide tasandil. Me esitame fakte ja teavet meid ümbritseva õhu praeguse kvaliteedi ja sellega seotud suundumuste, õhusaasteainete heitkoguste ja kokkupuutemäärade kohta. Neid teadmisi kasutatakse seejärel selleks, et täiustada õhuga seotud strateegiaid, mille lõppeesmärk on kaitsta rahvast ja keskkonda suure õhusaaste eest. Ei ole võimalik luua tõhusaid strateegiaid, jälgimata ja mõistmata praegust olukorda ja selle põhjuseid.

Vaatleme ka seda, kuidas rakendatakse õhukvaliteediga seotud õigusakte kohalikul tasandil. Jõudsime just lõpule projektiga, mis hõlmas mitmeid linnu üle kogu Euroopa. Projekt aitas meil kindlaks teha meetmed, mida linnad on pidanud edukaiks, näiteks uute madala väävlisisalduse nõuete järgimine laevakütuste puhul sadamaaladel; bituumenkivisöe turustamise ja müügi keeld; kütuste muundamine kodumajapidamistes kasutatavates küttesüsteemides ja kaugkütte kasutuselevõtt. See projekt näitas, et meil on tohutus koguses teadmisi ja kogemusi, millest saame õppust võtta ja mida saame edaspidigi jagada.

Valentin Foltescu

Valentin Foltescu

Intervjuu avaldati EEA teabelehe väljaandes nr 2013/1.

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100