Elektrisõidukid: liikudes säästva liikuvussüsteemi poole

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-11-14 Viimati muudetud 2016-11-21 16:05
Nüüdisaegne ühiskond sõltub kaupade ja inimeste transpordist, kuid praegused transpordisüsteemid kahjustavad inimtervist ja keskkonda. Rääkisime peagi ilmuva elektrisõidukite aruande projektijuhi Magdalena Jóźwickaga, mis eelised ja probleemid on elektri kasutamisel tavapäraste sõidukikütuste alternatiivina.

 Image © Norsk elbilforening

Mis tüüpi elektrisõidukeid kasutatakse tänapäeval Euroopas?

Praegu on neid mitu tüüpi. Sõiduautod võivad olla ainult akutoitel elektriautod – millel on ainult elektrimootor – ning mitmesugused hübriidautod, millel on elektri- ja sisepõlemismootor.

Elektri jõul võivad töötada ka muud sõidukid. Teedel liikleb üha rohkem elektrijalgrattaid, kaubikuid ja busse. Muud elektrisõidukid on näiteks vedurid, parvlaevad, laevad ja paadid.

Kui tavalised on elektrisõidukid Euroopas?

Igal aastal müüakse üha rohkem elektrilisi sõiduautosid, nii akupõhiseid kui ka laetavaid hübriidautosid. Eelmisel aastal müüdi Euroopa Liidus ligikaudu 150 000 uut elektrisõidukit. Kuigi müügiprotsent kasvab kiiresti, on elektrisõidukeid kogumüügist siiski vähe – 2015. aastal 1,2%. Meie hinnangul on ainult 0,15% teedel liikuvatest sõidukitest elektrilised – ehk 1 sõiduauto 700st. Olulise riigina tuleb märkida Norrat, kus müüakse elektriautosid suhteliselt kõige rohkem. Eelmisel aastal müüdi seal ligikaudu 34 000 uut elektrisõidukit, mis on kõigist uutest autodest viiendik.

Milline on elektrisõidukitega seotud poliitika Euroopas?

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada oma transpordisüsteemis CO2-heidet ning toetada tavapäraste sisepõlemismootorite tehnoloogiate ja kütuste alternatiive. Elektrisõidukid on ainult üks element. Mõni poliitikasuund julgustab arendama taastuvkütuseid ja elektrit, teiste eesmärk on luua elektrisõidukitele vajalik taristu, näiteks laadimisjaamad kõikjale Euroopasse. Eriõigusaktides seatakse sihttasemed, kui suur tohib olla uute sõidukite süsinikdioksiidi (CO2) heide kilomeetri kohta. Need on aidanud hoogustada vähese CO2-heitega sõidukite, sealhulgas elektriautode tootmist.

Miks on oluline lisada autoparki elektrisõidukid?

Fossiilkütuste kasutamine transpordis kahjustab kohaliku õhu kvaliteeti ja kliimat. See juhtub CO2-heitgaaside heitgaaside ja ohtlike õhusaasteainete, näiteks lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite tõttu.  Samuti on maanteeliiklus suurim müraallikas kogu Euroopas. On selge, et elektrisõidukite autoparki lülitamine võib oluliselt vähendada üldist kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet, eriti kui kasutatav elekter pärineb taastuvatest energiaallikatest. Kuid isegi kui elektrit toodetakse fossiilkütustest, võib elektrisõidukitele üleminek olla linnakeskkonnale kasulik, sest väheneb kohalik õhusaaste ja müratase.

Miks on elektrisõidukid mõnes riigis tavalisemad kui mujal?

Peaaegu kõik riigid edendavad elektrisõidukeid mingil viisil, kuid suhteliselt vähesed on jõudnud edukalt suure müügikasvuni. Näiteks müüdi 2015. aastal uutest elektrisõidukitest 90% ainult kuues Euroopa Liidu liikmesriigis – Madalmaades, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Taanis ja Ühendkuningriigis.  Juba mainitud Norra on selles valdkonnas teerajaja ja hea näide riigist, kus kasutatakse terviklikku stiimulipaketti. Näib, et üks kõige tõhusamaid meetmeid on ostutoetused, tänu millele sarnaneb elektrisõidukite hind tavaautode hinnaga. Muud stiimulid on näiteks väiksemad omamiskulud (nt aastamaksu vähendamine), tasuta laadimine, tasuta parkimine või luba sõita elektriautoga bussirajal.

Mis raskusi on veel oodata?

Tehnoloogiat tuleb veel mitmeti täiustada, et tarbijad võtaksid elektritranspordi rohkem omaks.  Näiteks sõidukaugus peab olema pikem ja laadimine kiirem. Praegu kestab kõige kiiremates laadimisjaamades 100 km sõidukauguse jaoks laadimine 20–30 minutit. Samuti vajame paremat taristut, et avalikud laadimispunktid oleksid sama tavalised kui harilikud tanklad, ja peame suurendama taastuvenergia tootmise mahtu, et täielikult kasutada elektritranspordi kõiki eeliseid. Elektrisõidukid on ka kallimad kui tavasõidukid.

Oluline on ka märkida, et üksnes tavasõidukite väljavahetamine elektriliste vastu ei lahenda paljusid transpordiprobleeme. Kuigi see võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ei lahenda elektrisõidukid teisi probleeme, näiteks ummikuid või uute teede ja parklate vajadust. Et transport oleks tõeliselt jätkusuutlik, peame ühiskonnana kogu liikuvussüsteemi uuesti läbi mõtlema ja otsima uuenduslikke lahendusi, kuidas vähendada sõltuvust sõidukitest. See võib olla näiteks autode ühiskasutamine, parem ühistransporditaristu ja vähese või nullheitega transpordiliikide suurem kasutamine.

Mida teeb EEA seoses elektrisõidukitega?

Sel sügisel avaldame kaks väljaannet elektrisõidukite kohta: teatmiku, milles on kokkuvõte praegustest teadmistest elektrisõidukite kohta Euroopas, ja lühikese tulevikuanalüüsi võimalikust mõjust, mida avaldaks energiasüsteemile ja keskkonnale elektrisõidukite hüpoteetiline laiaulatuslik kasutuselevõtt 2050. aastaks.

 

Magdalena Jóźwicka

Geographic coverage

Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czechia, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, United Kingdom
Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100