Jäätmed – probleem või ressurss?

Jäätmed ei ole mitte üksnes keskkonnaprobleem, vaid ka majanduslik kahju. Eurooplased tekitavad aastas keskmiselt 481 kilogrammi olmejäätmeid. Üha suurem osa sellest võetakse ringlusse või kompostitakse ja üha vähem saadetakse prügilasse. Kuidas saame muuta oma tootmis- ja tarbimisviise, et tekitada üha vähem jäätmeid, kasutades kõiki jäätmeid ressursina?

Lugege edasi

Majandus: ressursitõhusus, rohemajandus ja ringmajandus

Meie heaolu sõltub loodusvarade kasutamisest. Me kaevandame neid ning muudame need toiduks, hooneteks, mööbliks, elektroonikaseadmeteks, riieteks jms. Tempo, millega me varasid kasutame, ületab aga keskkonna võime loodusvarasid taastoota ja meid nendega varustada. Kuidas saame tagada ühiskonna pikaajalise heaolu? Rohelisem majandus võiks aidata.

Lugege edasi

Tootmisest jäätmeteni: toidusüsteem

Rahvastiku kasvu, elustiilimuutuste ja üha suurema isikliku tarbimise tõttu kasutame aina rohkem loodusvarasid. Et pidurdada oma jätkusuutmatut tarbimist, peame käsitlema kogu ressursside süsteemi, sealhulgas tootmismeetodeid, nõudlusmudeleid ja tarneahelaid. Siinkohal vaatleme lähemalt toitu.

Lugege edasi

Mis paneb meid ostma seda, mida me ostame?

Kõik eurooplased, olenemata vanusest, on tarbijad. See, mida me otsustame tarbida ja osta, on määrav otsuse puhul, mida toota. Ent kuidas me teeme valiku, mida osta? On see otsus ratsionaalne või impulsiivne? Uurisime Lucia Reischilt Kopenhaageni Ärikoolist tarbijakäitumise kohta Euroopas.

Lugege edasi

Kuidas muuta linnad roheliseks?

Enam kui kolmveerand eurooplastest elab linnades. Kõik see, mida linnaelanikud toodavad, ostavad, söövad ja ära viskavad, ning samuti see, kuidas nad ringi liiguvad ja kus nad elavad, mõjutab keskkonda. Samal ajal mõjutab see, kuidas linn on ehitatud, ka seda, kuidas selle elanikud elavad. Uurisime Malmöst pärit Roland Zinkernagelilt, millised olid need konkreetsed sammud, mis nad astusid selleks, et muuta oma linn säästvaks.

Lugege edasi

Mereprügi

Mereprügi

2014-09-11

Ligi 70% meie planeedist on kaetud ookeanidega ja prahti võib leida merest peaaegu kõikjal. Merepraht, peamiselt plast, ohustab mitte üksnes meie merede ja rannikute seisundit, vaid ka meie majandust ja kogukondi. Lõviosa mereprahist tekitatakse maismaall. Seega saame ka selle merre jõudmise takistamisega alustada selle tekkekohas ehk maismaal.

Lugege edasi

Majandus ja keskkond

2014. aasta märtsis mattus Pariis tahkete osakeste pilve. Sõiduautode kasutamist piirati rangelt mitmeks päevaks. Planeedi teisel küljel käivitas üks Hiina ettevõte uut projekti: sudukindlustus riigi piires reisijatele, kelle külastuse ähvardas ära rikkuda vilets õhukvaliteet. Kui palju on siis puhas õhk väärt? Kas majandusteadus saab aidata meil saastet vähendada? Vaadelgem lähemalt majanduse põhimõisteid.

Lugege edasi

Euroopa põllumajandus: kuidas muuta toit taskukohaseks, tervislikuks ja „roheliseks”

Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.

Lugege edasi

Keskkond, tervis ja majandus kui ühtne tervik

Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.

Lugege edasi

Õhusaaste vähendamiseks on olulised teadmised

„Hea uudis on see, et viimastel kümnenditel on olukord mitmete õhusaasteainete vallandumise osas märkimisväärselt paranenud. Ent need saasteained, mida meil on õnnestunud vähendada kõige enam, ei ole ained, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige kahjulikumad,” ütleb Valentin Foltescu, kes tegeleb Euroopa Keskkonnaametis õhu kvaliteedi hindamise ja andmete esitamisega. Küsisime Valentinilt, mida võtab keskkonnaamet ette seoses õhukvaliteediga ja mida ütlevad viimased andmed.

Lugege edasi

Muutustest saab üleminek

Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksime suunata neid lakkamatuid muutusi, et tagada 2050. aastaks ülemaailmne säästev areng? Kuidas hoida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Vastus peitub viisis, kuidas me juhime üleminekuprotsessi, jäämata ise lõksu mittesäästlikesse süsteemidesse.

Lugege edasi

Ülevaade globaalsetest aerosoolidest

Üks õhus leiduvate tahkete osakeste looduslikke allikaid on Sahara kõrbest pärit nn Aafrika tolm. Äärmuslik kuivus ja kuumus tekitavad Saharas keeristorme, mis võivad keerutada tolmu üles 4–5 km kõrgusele. Osakesed võivad jääda nii kõrgele nädalateks või kuudeks ja kanduvad sageli tuulega Euroopasse.

Lugege edasi

Dublin püüab vähendada õhusaaste mõju tervisele

Martin Fitzpatrick on Iirimaa pealinna Dublini linnanõukogu õhukvaliteedi seire ja müraosakonna keskkonnatervise peaspetsialist. Ta on ka Dublini kontaktisik Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi ja EEA elluviidavas katseprojektis, mille eesmärk on parandada õhku käsitlevate õigusaktide rakendamist. Küsisime temalt, kuidas lahendatakse viletsa õhukvaliteediga seotud terviseprobleeme Dublinis.

Lugege edasi

Puhtkeemiline küsimus

Atmosfääri ülesehitus on väga keeruline. Atmosfäär koosneb eri tiheduse ja keemilise koostisega kihtidest. Küsisime Ühendkuningriigi looduskeskkonna uurimise nõukogu ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse professorilt David Fowlerilt, millised on atmosfääris leiduvad õhusaasteained ja seal toimuvad keemilised protsessid, mis mõjutavad meie tervist ja keskkonda.

Lugege edasi

Õhuvaldkonna Euroopa õigusaktid

Õhusaaste ei ole kõikjal ühesugune. Eri allikad paiskavad õhku kõikvõimalikke saasteaineid. Sattudes atmosfääri, võivad need muutuda uuteks saasteaineteks ja kanduda üle kogu maailma. Selle keerulise valdkonnaga tegeleva poliitika väljatöötamine ja rakendamine ei ole lihtne ülesanne. Allpool on esitatud ülevaade Euroopa Liidu õigusaktidest õhuvaldkonnas.

Lugege edasi

Õhuga seotud teadmiste täiendamine

Meie teadmised ja arusaamine õhusaastest paraneb iga aastaga. Meil on üha laienev seirejaamade võrgustik, mis annab andmeid kõikvõimalikest õhusaasteainetest, mida täiendavad õhukvaliteedi mudelite abil saadud tulemused. Peame kandma hoolt selle eest, et teaduslikud teadmised ja poliitika areneksid käsikäes ka edaspidi.

Lugege edasi

Siseõhu kvaliteet

Siseõhu kvaliteet

2013-06-25

Paljud meist veedavad kuni 90% oma päevast siseruumides – kodus, tööl või koolis. Siseruumides sisse hingatava õhu kvaliteedil on otsene mõju meie tervisele. Mis mõjutab siseõhu kvaliteeti? Kas siseõhus ja välisõhus leiduvad saasteained on erinevad? Kuidas saame siseõhu kvaliteeti parandada?

Lugege edasi

Kliimamuutus ja õhk

Meie kliima muutub. Paljud gaasid, mis muudavad kliimat, on ühtlasi tavalised õhusaasteained, mis mõjutavad meie tervist ja keskkonda. Õhukvaliteedi parandamine võib aidata mitmeti kaasa kliimamuutuse leevendamisele ja ka vastupidi, ent mitte alati. Meie ülesanne on tagada, et kliima- ja õhupoliitikas keskendutaks stsenaariumidele, millest võidaksid mõlemad.

Lugege edasi

Euroopa õhk praegu

Euroopa õhk praegu

2013-06-20

Euroopa on õhukvaliteeti viimastel kümnenditel parandanud. Oleme kärpinud edukalt paljude saasteainete heitkoguseid, ent tahked osakesed ja eeskätt osoonisaaste kujutavad eurooplaste tervisele jätkuvalt tõsist ohtu.

Lugege edasi

Õhk, mida me hingame

Hingame hetkest, mil sünnime, kuni hetkeni, mil sureme. See on eluline ja pidev vajadus – mitte üksnes meile, vaid kõigele elavale meie planeedil. Vilets õhukvaliteet mõjutab meid kõiki: see kahjustab nii meie tervist kui ka keskkonda, mis omakorda põhjustab majandusliku kahju. Ent millest õhk, mida sisse hingame, koosneb ja kust on pärit selles leiduvad erinevad saasteained?

Lugege edasi

Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100