Artiklid

Rahvastiku kasvu, linnastumise ja majandusarengu taustal kasvab kogu Euroopas linnapiirkondades nõudlus magevee järele. Samal ajal mõjutavad ka kliimamuutused ja reostus linnavee kättesaadavust. Kuidas saavad Euroopa linnad jätkata oma elanike varustamist puhta mageveega?

Lugege edasi

Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.

Lugege edasi

Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Kui üle miljardi inimese ei saa piisavalt süüa, tuleb muidugi küsida: mida saab teha? Toidujäätmed on aga midagi enamat kui kasutamata võimalus toita nälgijaid. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja ka tööjõudu.

Lugege edasi

Aastakümned suhteliselt ühtlast majanduskasvu Euroopas on muutnud meie eluviisi. Toodame ja tarbime rohkem kaupu ja teenusi. Reisime rohkem ja elame kauem. Samas on muutunud suuremaks ja nähtavamaks ka meie majandustegevuse keskkonnamõju nii lähedal kui ka kaugel. Kui keskkonnaõigusakte rakendatakse järjekindlalt, saab nendega saavutada tulemusi. Ent kui vaadata viimase 20 aastaga toimunud muutusi, siis kas saab öelda, et anname endast parima?

Lugege edasi

Igal pool, kus me elame – kas suurlinnas või väikeasulas, tekitame jäätmeid. Toidujäägid, elektroonikaromu, patareid, paber, plastpudelid, riided, vana mööbel – need kõik tuleb kõrvaldada. Osa neist võetakse korduskasutusse või ringlusse, ülejäänud põletatakse energia saamiseks või ladustatakse prügilasse. Universaalset jäätmete kõrvaldamise viisi ei ole olemas. Jäätmete kõrvaldamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega, sest jäätmete teke on eelkõige kohalik probleem. Hõreda asustuse, pikkade vahemaade ja väheste maanteedega Gröönimaal on valitsuse suhtumine jäätmeprobleemi järgmine.

Lugege edasi

Paljud ettevõtjad – väikeettevõtjatest rahvusvaheliste suurettevõteteni – püüavad leida viise, kuidas suurendada oma turuosa. Karmi ülemaailmse konkurentsi tingimustes tähendab säästvuse saavutamise püüdlus palju enamat kui ettevõtjale rohelisema maine loomist ja tootmiskulude vähendamist. See võib tekitada uusi ärivaldkondi.

Lugege edasi

Mitmesuguste õigusmeetmete kaudu püüavad Euroopa Liidu poliitikakujundajad muuta Euroopat ressursitõhusamaks. Ent kuidas suudab Euroopa saavutada majanduse ja looduse tasakaalu? Mida tähendab säästvus Rio+20 konverentsi kontekstis Euroopa Liidu ja arengumaailma jaoks? Allpool tutvustatakse üht vaatenurka.

Lugege edasi

Enamik inimesi mäletab 2011. aastat finantskriisi, Jaapani maavärina-, tsunamija tuumajaamakatastroofi, Euroopa riikide finantsraskuste ning Araabia kevade, liikumise Occupy Wall Street ja Hispaania Indignados-protestide aastana. Vaid vähestele meenub, et 2011. aastal avastati planeedil üle 18 000 uue liigi. Veelgi vähem on inimesi, kes suudavad nimetada mõne väljasurnuks kuulutatud liigi.

Lugege edasi

Peaaegu kõik, mida tarbime ja toodame, mõjutab keskkonda. Tavalisi tarbekaupu ja -teenusi ostes jätame tihti nende keskkonnamõju arvestamata, sest müügihind ei kajasta peaaegu kunagi kaupade ja teenuste tegelikke kulusid. Õnneks on olemas palju võimalusi muuta tarbimine ja tootmine rohelisemaks.

Lugege edasi

Neli aastakümmet keskkonnajuhtimist on aidanud üles ehitada institutsioonid, millega paremini mõista ja lahendada keskkonnaprobleeme. Kakskümmend aastat pärast 1992. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi saavad maailma riikide juhid Rio de Janeiros uuesti kokku, et kinnitada ülemaailmset pühendumust rohelisele majandusele ja parandada rahvusvahelist juhtimist.

Lugege edasi

Selliste elutähtsate loodusvarade nagu vee ja maa puuduse või üha suurema koormuse korral võib sama tähtis kui loodusvarade majandamine ja kasutamine olla ka see, kes otsustab. Ülemaailmne kooskõlastamine on sageli väga oluline, ent ilma kohaliku toetuse ja kaasatuseta ei saa teha kohapeal midagi.

Lugege edasi

Elanikkonna vaesusest väljatoomiseks keskendub paljude arengumaade majandus loodusvarade kasutamisele, mis võib kahjustada ökosüsteeme, millest need riigid sõltuvad. Lühiajaliste lahendustega halvendatakse sageli elanikkonna pikaajalist heaolu. Kas valitsused saavad aidata kehtestada loodusvarade kasutamise eest õiglase hinna ja mõjutada majandusvalikuid? Uurime täpsemalt, mida tähendab Burkina Faso jaoks vee kasutamine puuvilla tootmisel.

Lugege edasi

Bisie on piirkonna suurim kaevandus. Ligi 90 kilomeetri raadiuses selle ümber laiub sügav mets ning kaevandus ise ulatub 100 meetri sügavusele maa alla. Kaevanduskäigud pole tihti muud kui vaid augud maa sees. Igas käigus töötab kümneid mehi ja poisse ning tingimused seal on tapvad.

Lugege edasi

„... 500 miljoni eurooplase elustiili ja ühendatud pürgimuste surve on lihtsalt liiga ränk. Rääkimata planeedi ülejäänud miljardite elanike õigustatud soovist seda elustiili jagada ... Me peame muutma Euroopa tarbijate käitumist. Muutma inimesi teadlikumaks ja mõjutama nende harjumusi.” Janez Potočnik, Euroopa Liidu keskkonnavolinik (märts 2010).

Lugege edasi

1,6 miljardi inimese igapäevane elatis sõltub metsast. Mets on koduks 300 miljonile inimesele maailmas.

Lugege edasi

EKA põhiaruande SOER 2010 tähtsaim järeldus näib enesestmõistetav: keskkonnaprobleemid on komplekssed ja neid ei saa lahendada teistest probleemidest eraldi.

Lugege edasi

Kas teadsite? Linn avaldab mõju suurele piirkonnale enda ümber. Näiteks arvatakse, et Londoni vajaduste rahuldamiseks ning jäätmete ja heidete kõrvaldamiseks on vaja linna geograafilisest pindalast ligikaudu 300 korda suuremat ala. (SOER 2010)

Lugege edasi

Lugege edasi

Põhisõnum: üks peamisi põhjuseid, miks tarbimine mõjutab negatiivselt keskkonda ja põhjustab ressursside liigset kasutamist, seisneb selles, et kaupade ja teenuste hinnas ei kajastu täielikult keskkonnaseisundi halvenemise ning ressursside vähenemisega ühiskonnale tekkivad kulud. Paljud kaubad on odavad, kuigi nad kahjustavad keskkonda, ökosüsteeme ja inimeste tervist. (SOER 2010)

Lugege edasi

Aastal 2007 Euroopa Liidu 27 liikmesriigis kasutatud 8,2 miljardist tonnist toorainest moodustasid mineraalid 52%, fossiilkütused 23%, biomass 21% ja metallid 4%. (SOER 2010)

Lugege edasi