järgmine
eelmine
punktid

Article

Arktika — Miks ma peaksin Arktikast hoolima?

Article Avaldatud 2010-03-22 Viimati muudetud 2023-03-21

Dines Mikaelsen toetab püssi vastu kergelt õõtsuva paadi vööri, tõmbab padruni rauda ja annab kaaslastele märku olla tasa. Inuiti jahimees on juba paar korda mööda lasknud. Ta vajutab päästikule. Jäämägedelt kajab vastu terav lask ning tükk maad eemal langeb jääle hüljes.

Mikaelseni neli kaaslast – turistid – on hämmingus. Seda nad siia vaatama küll tulid, aga ikkagi on vaatepilt nende jaoks mõnevõrra ehmatav. Dines ja turistid, kellest suur osa tema sissetulekutest nüüdsel ajal sõltub, ei tunne üksteist veel kuigi hästi. Kui teised kultuurid toituvad enamasti kilesse pakitud, filigraanse täpsusega lõigatud lihaviiludest, siis Arktika kultuuride jaoks on endiselt au sees jahipidamine ja tavapärased loomakarjatusviisid.

Nagu Dinesi väikest turismifirmat, nii kujundavad Arktika kultuure ja maastikke tervikuna kaks võimsat jõudu: üleilmastumine ja kliimamuutused. Üleilmastumine on siia toonud MTV, iPodi, tipptasemel navigatsioonisüsteemid ja ulatusliku kokkupuute välismaailmaga. Kliimamuutused muudavad külmunud maastikke, sulatavad liustikke ja avavad mereteid. See toob kaasa ka mõningaid uusi võimalusi. Esimest korda on Dinesi kodukülla Tasiilaqi Gröönimaa kõledal idarannikul asuval Ammassaliki saarel hakanud ilmuma kruiisilaevad. 2006. aastal käis neid seal neli, järgmisel aastal juba kaheksa. „Viis aastat tagasi ei olnud Põhja-Gröönimaal kärbseid; nüüd on. Meil siin ilmuvad kärbsed välja varasemast kuu aega varem,” räägib Dines. Ka ilmad on muutunud märkimisväärselt soojemaks. Viimastel suvedel on temperatuur Tasiilaqis jõudnud 22 kraadini, purustades kõik senised soojarekordid.

Mis on Arktika?

Arktika on tohutu maa-ala, mis laiub enam kui kuuendikul maakera maismaamassiivist, üle kõigi 24 ajavööndi, ja selle pindala on üle 30 miljoni ruutkilomeetri. Suur osa Arktikast on kuni 4 km sügavune ookean, kuid seal leidub ka tohutuid maismaa-alasid.

Arktikas elab ligikaudu 4 miljonit inimest, nende hulgas üle 30 põlisrahva. Arktika piirkonda ulatuvad kaheksa riigi territooriumid (Ameerika Ühendriigid, Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani/Gröönimaa ja Venemaa Föderatsioon). Viis neist riikidest on Euroopa Keskkonnaagentuuri liikmed ja viimastest omakorda kolm Euroopa Liidu liikmesriigid.

Mis Arktikas toimub?

Kliimamuutuste mõju on Arktikas tuntavam kui mujal. Viimase 50 aasta jooksul on Arktikas temperatuur tõusnud maailma keskmisest kaks korda rohkem 19. 2009. aasta kevadel korraldatud Arktika-uuringu Catlin Arctic Survey raames uuriti jääd üle 500 km pikkusel teekonnal Arktika põhjaosas asuval Beauforti merel. Keskmiselt oli jää veidi alla 2 meetri paks ja vaid ühe aasta vanune. Vanem, paksem ja püsivam merejää on kadumas. 2008. aastal oli teadaolevalt esimest korda ajaloos Arktikat läbivad Loodeväila ja Kirdeväila mereteed suvel veidi aega jäävabad ja neid võis läbida tavalise laevaga.

Sellised mõjud ähvardavad hävitada juba praegu kiirelt muutuvate Arktika ökosüsteemide hapra võrgustiku. Eelkõige tekitab muret Arktika merejää. Jääl ja selle all meres elab mitmesuguseid eluvorme, keda kõiki ohustab ülemaailmne soojenemine.

Jääkarud surevad nälga, sest hüljeste meelispuhkepaigaks olev mereäärne jää on liiga õhuke ega kanna neid. Arktikas suvel peatuvad rändlinnud jäävad ilma kõige külluslikumast kevadisest õitseajast, sest see toimub kolm nädalat varem – enne nende saabumist.

Saastatus ja rinnaga toitmine 18

Aastakümnete jooksul on Arktikat ja sealseid elanikke mõjutanud mitu ohtlikku saasteainet, sealhulgas põllumajanduskemikaalid, leegiaeglustid, raskmetallid ja radioaktiivsed ained.

Muude piirkondade saaste satub Arktikasse tuulega ja mere kaudu. Madala temperatuuri tõttu ei lagune sellised saasteained nagu DDT, vaid jäävad vette püsima. Rasvkoesse, näiteks hülgelihasse imendununa kanduvad need keemilised ained kohalike elanikeni. Seepärast soovitatakse mõnes Arktika osas elavatel naistel anda lastele rinnapiima kõrval kokkupuute vähendamiseks ka tehispiima.

Miks ma peaksin Arktikast hoolima?

Paljudele meist võib Arktika tunduda nii geograafiliselt kauge kui ka tähtsusetu. Sellel piirkonnal on aga võtmeroll maailma kliima reguleerimisel. Kui kliimamuutused prognoositud ulatuses jätkuvad, toob see kaasa raskeid tagajärgi meile kõigile.

Maa kliima reguleerimisel on määrav roll põhja- ja lõunapooluse piirkonnal, mis mõlemad toimivad jahutussüsteemina. Väiksem lumikate tähendab, et Maa neelab rohkem päikeseenergiat ning ookeanihoovused nihkuvad. Nii sulanud mageveest kui ka mereveest koosnev Põhja-Jäämeri mõjutab ookeanihoovusi üle terve maakera. Paljud teadlased arvavad, et sulanud magevee rohkuse tõttu võib mõni neist merehoovustest, mis mõjutavad oluliselt lõunapoolsemat kliimat, üldse kaduda.

Arktikas elab ka miljoneid inimesi, kellest paljud kuuluvad ainulaadsete põlisrahvaste hulka. Ka need inimesed ja nende kultuurid on ohus.

Uus majandustegevus Arktikas

Arktika merejää ja liustike sulamine avab tee uuele inimtegevusele. Tõenäoliselt suureneb järgmistel aastakümnetel Arktikas paljude majandusvaldkondade tegevus. Jää taandudes nihkub kalapüük kaugemale põhja, kasutusele võetakse Arktika nafta- ja eelkõige gaasivarud, juba praegu laieneb turism ning tõenäoliselt suureneb koos Arktika loodusvarade ekspordiga ka laevandus.

Rohkem jäävaba vett ja õhem jää võivad kaasa tuua mandritevahelise kaubatranspordi, kuid see nõuab ka laevade ja infrastruktuuri arendamist. Kasvada võib ka maavarade kaevandamine ning puidu ja muude loodusvarade kasutamine. Arktika riigid võivad hakata omavahel konkureerima loodusvarade, territooriumi ja laevateede omandi üle. Soojema Arktikaga kaasnevate võimaluste ja riskide (näiteks õlireostus ja keskkonnamõjud) tasakaalustamine on suur probleem, mille lahendamiseks tuleb muuta Arktika haldamise viisi.

Keskkonnahaldamine

Mujal maailmas on peamine keskkonnaalane väljakutse kahjustatud ökosüsteemide taastamine. Arktikas on meil veel võimalus suurel määral ainulaadset keskkonda kaitsta. Arktika praegune haldamissüsteem on äärmiselt killustunud. Kuigi Arktika suhtes kohaldatakse mitut rahvusvahelist kokkulepet, ei koostatud neid konkreetselt seda piirkonda silmas pidades ning nende rakendamine ja jõustamine on ebaühtlane isegi Arktika riikide lõikes.

2008. aasta novembris esitles Euroopa Komisjon dokumenti, milles kirjeldatakse Euroopa Liidu huve piirkonnas ning pakutakse välja rida meetmeid Euroopa Liidu liikmesriikidele ja institutsioonidele. See on esimene samm Euroopa Liidu tervikliku Arktika-poliitika suunas. Euroopa Liidu põhieesmärgid on järgmised:

  • kaitsta ja säilitada Arktikat kootöös selle elanikkonnaga;
  • edendada loodusvarade säästvat kasutamist;
  • anda oma panus Arktika tõhusamale mitmepoolsele haldamisele.

Jääkarude pealesunnitud dieet

Põhjamaade Ministrite Nõukogu hiljutise aruande „Kliimamuutuste märgid Põhjamaade looduses” kohaselt põhjustavad kliimamuutused jääkarude kehamassi vähenemist, sest kevaditi hakkab jää sulama üha varem. Varasem sulamine piirab hüljeste arvu, keda saavad jääkarud küttida. Arktika mõnes osas on emase jääkaru keskmine kehamass nüüd ainult 225 kg ehk 25% vähem kui kahe aastakümne eest. Sellise suundumuse jätkudes valitseb oht, et jääkarud võivad mõnest Arktika osast üldse kaduda.

Aruandes määratakse kindlaks näitajad, mis aitavad kvantifitseerida kliimamuutuste mõju ning jälgida Põhjamaade ökosüsteemides toimuvaid suundumusi. Need 14 näitajat kirjeldavad üleilmse soojenemise mõju näiteks kasvu- ja õitsemisajale ning kala- ja planktonivarudele. Õitsemisaeg algab üha varem, tehes elu keerulisemaks allergikutel. Taani, Norra ja Islandi mõnes osas algab näiteks kase õitsemine praegu kuu aega varem kui 1980. aastatel.

18. Arktika seire- ja hindamisprogrammi (AMAP) hinnang 2009: Arktika inimtervis.

19. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) 2007. aasta prognoos 21. sajandi lõpu kohta.

Permalinks

Geographic coverage

Tegevused dokumentidega