järgmine
eelmine
punktid
European Union flag
Home
Topics
Analysis and data
Countries
Newsroom
About us

Keskkonnateemad

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2018-07-03
Tutvuge keskkonnateemasid lehitsedes kõigi EEA toodetega ja teabega.

Mis toimub?
Keskkonnaprobleemid

Miks see toimub?
Sektorid ja meetmed

Keskkond eri regioonides ja eripiirkondades

Keskkonnaprobleemid ja -teemad

   Themes start image

Seotud sisu

Vaata lisaks

Kaust Transport Transpordisektor kulutab lõpptarbijana EEA liikmesriikide koguenergiast umbes kolmandiku ning annab rohkem kui viiendiku kasvuhoonegaaside heitest. Sektor on suuresti vastutav ka linnaõhu saastatuse ja mürareostuse eest. Lisaks avaldab transport suurt mõju maastikule, jagades looduslikud piirkonnad väikesteks maatükkideks, mis seab ohtu loomad ja taimed.
Kaust Maakasutus Euroopa on üks maakera kõige intensiivsemalt hõlvatud kontinentidest, kus suurem osa maast jääb asustuse, tootmissüsteemide (sh põllumajanduse ja metsanduse) ja taristute alla. Maa on ammenduv loodusvara: selle kasutusviisid on üks peamisi keskkonnamuutuste põhjusi, millel on suur mõju elukvaliteedile ja ökosüsteemidele, samuti taristu haldamisele.
Kaust
Archived
Õhusaaste Õhusaaste kahjustab inimeste tervist ja keskkonda. Euroopas on paljude õhusaasteainete heide viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis omakorda on parandanud õhukvaliteeti kogu piirkonnas. Sellele vaatamata on saasteainete sisaldus õhus ikka veel liiga kõrge ja õhukvaliteediga seotud probleemid ei ole kusagile kadunud. Märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust elab piirkondades (eelkõige puudutab see linnu), kus õhukvaliteet ei vasta standarditele.
Kaust Elurikkus. Ökosüsteemid Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks nimetatakse maailma või mingi kindla elupaiga ökosüsteemide (looduskapital), liikide ja geenide mitmekesisust. Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. See on väga tähtis ka ökosüsteemi teenuste ehk looduse pakutavate teenuste jaoks, näiteks tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks.
Kaust
Archived
Põllumajandus Et peaaegu pool Euroopa Liidu maismaa-alast on põllumajandustootjate kasutuses, on põllumajandussektor Euroopa keskkonna üks peamisi surveallikaid. Viimase viie kümnendi jooksul on Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (CAP) – mis annab ligi poole Euroopa Liidu eelarvest – ärgitanud põllumajandussektorit tootma üha intensiivsemini, nagu on seda teinud ka maailmamajanduse laienev üleilmastumine.
Kaust Tööstus Euroopa tööstuse keskkonnahoidlikkus on viimastel kümnenditel suurenenud. Muutused on toimunud mitmel põhjusel: rangem keskkonnaalane reguleerimine, energiatõhususe paranemine, Euroopa tööstuses valitsev üldine suundumus loobuda rohkem saastavatest tootmisviisidest ja ettevõtete osalemine vabatahtlikes kavades, mille eesmärk on vähendada ettevõtete keskkonnamõju.
Kaust Energia Samal ajal kui energia on oluline tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomisel, tagab see ka inimestele mugavuse ja liikuvuse. Kuid energia tootmine ja tarbimine avaldab keskkonnale märkimisväärset survet kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete vallandumise, maakasutuse, jäätmetekke ja naftareostuse näol. Selline surve aitab kaasa kliimamuutusele, kahjustab looduslikke ökosüsteeme ja inimese kujundatud keskkonda ning mõjub kahjulikult inimeste tervisele.
Kaust
Archived
Linnakeskkond Euroopa Liit on linnade ühendus – ligikaudu 75% ELi elanikkonnast on valinud oma elupaigaks linnapiirkonna. Ent linnastumise mõjud ulatuvad ka väljapoole linnapiire. Eurooplased on võtnud omaks linliku elustiili ning nad naudivad linnas pakutavaid mugavusi, näiteks kultuuri-, haridus- ja tervishoiuteenuseid. Samal ajal kui linnad on Euroopa majanduse hoogustajad ja Euroopa jõukuse loojad, sõltuvad nad oma ressursside (energia, vee ja toidu) vajaduste rahuldamisel ning jäätmete ja heite ladustamisel suuresti linnavälistest piirkondadest.
Kaust Ressursitõhusus ja jäätmed Praeguste ülemaailmsete keskkonnaprobleemide põhjus on suuresti see, et inimkond kasutab liiga palju loodusvarasid, näiteks (fossiil)kütuseid, maavarasid, vett, maad ja elurikkust. On üha selgem, et Euroopa valdav majandusarengu mudel, mille aluseks on loodusvarade rohke kasutamine ning jäätmete ja saaste tekitamine, ei ole pikaajaliselt kestlik. Euroopa Liit sõltub praegu väga palju impordist ja vajame ressursitarbe rahuldamiseks maa-ala, mis on kogu Euroopa Liidu maismaa pindalast kaks korda suurem. Paljusid loodusvarasid kasutatakse üksnes lühikest aega või lähevad need majandusele kaduma seepärast, et need ladestatakse prügilasse või võetakse ringlusse nii, et nende väärtus väheneb.
Kaust Vee- ja merekeskkond Kogu elu planeedil Maa – sealhulgas ökosüsteemid, ühiskond ja majandus – sõltub veest. Mere- ja magevee ökosüsteemidel on mitu elutähtsat funktsiooni: vee filtreerimine ja säilitamine, ainete lahjendamine; üleujutuste takistamine; kohaliku ja ülemaailmse kliimatasakaalu säilitamine; elurikkuse kaitsmine.
Kaust Muld Mullal põhineb 90% kogu toidu-, sööda-, kiu- ja kütusetootmisest ning see on tooraine allikaks eri valdkondade tegevustele, alates aiandusest ja lõpetades ehitussektoriga. Muld on tähtis ka ökosüsteemi tervise seisukohast: see puhastab vett ja reguleerib vee kvaliteeti, on toitaineringluse mootor ning bioloogilist mitmekesisust toetav geenide ja liikide reservuaar. Muld on maakera CO2 siduja, selle tähtsus kliimamuutuste ja nende mõju võimalikus aeglustamises on suur. Konserveerides meie mineviku jälgi, on muld ka meie kultuuripärandi tähtis element.
Kaust
Archived
Leibkondade tarbimine Kodumajapidamiste tarbimise mõistmiseks tuleb mõista inimeste käitumist. Tänane tarbimine Euroopas on hoopis teistsugune kui 50 aastat tagasi. Meie tarbimist mõjutavad sellised olulised tegurid, nagu kasvav sissetulek, majanduse globaliseerumine, läbimurded tehnika arengus (näiteks internet ja mobiiltelefonid), leibkondade suuruse vähenemine, elanikkonna vananemine ning kombed ja kultuurid.
Kaust
Archived
Keskkonnastsenaariumid Probleemidel nagu kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja loodusvarade kasutus on kauaaegne mõju ning need vajavad pikaajalisi poliitilisi lahendusi. Põhjendatud strateegiliste otsuste langetamiseks peame püüdma ette näha tulevasi suundumusi ja mõistma praeguseid, tekkivaid ja varjatud arenguid. Kui tõesti soovime muuta Euroopa jätkusuutlikuks, peame vaatama kaugemale kui kaks õigusloometsüklit ja enamgi. Tulevikku vaadates peab aga olema avatud meelega: peamised katsumused, millega Euroopa silmitsi seisab, võivad aja jooksul oluliselt muutuda. Keskkonnastsenaariumid, väljavaated ja muud laadi tuleviku-uuringud aitavad ära hoida tulevaste arengute katkemist ja ebamäärasust ning kujundada ajas kestma jäävad poliitikasuunad.
Kaust
Archived
Rahvastik ja majandus Et keskkonnakahjustuste põhjus oleks üksnes suurenev rahvaarv või majanduskasv, on ülelihtsustatud lähenemisviis. Tegelikkus on keerulisem, nagu on näha selle rubriigi materjalist.
Kaust Eripiirkonnad Mitmes Euroopa piirkonnas, nagu Arktikas ning Vahemere ja Läänemere piirkonnas, on probleeme, mis on on tavalised kogu piirkonnas, kuid mida mujal esineb harva. Sama kehtib kõikjal Euroopas teatud maastikutüüpide, nagu mägede ja merede kohta. Sel põhjusel käsitletakse selles rubriigis eripiirkondade ja looduskeskkonna liikide keskkonnaküsimusi – probleeme, algatusi, lahendusi ja muud.
Kaust
Archived
Loodusvarad Maakera loodusvarad on inimkonna püsimajäämiseks ja arenguks kriitilise tähtsusega. Mõni neist loodusvaradest, nagu maavarad, eluslooduse liigid ja elupaigad, on lõplikud – kui need on kord ammendatud või hävitatud, on nad jäädavalt kadunud. Teised, nagu õhk, vesi ja puit, on taastuvad loodusvarad – kuigi me tavaliselt loodame, et Maa looduslikud süsteemid kasvaksid, uueneksid ja puhastaksid end meie jaoks uuesti. Kuigi ülekasutus annab ennast tihti paikselt tunda, muudab riikide üha suurenev vastasmõju ja rahvusvaheline loodusvaradega kauplemine nende haldamise ülemaailmseks probleemiks.
Kaust
Archived
Kalandus Euroopa kalalaevastike jõudlus on kriitiliselt liiga suur. Ülepüügil võivad olla tõsised tagajärjed kogu merekeskkonnale – näiteks teatud traalimistehnikad kahjustavad merepõhja, mis on väga tähtis elukeskkond. Selle tulemusel kahjustatakse ka toiduahela teises otsas olevaid merelinde ning hülgeid, vaalu ja muid mereimetajaid, sest neile ei jää midagi süüa.
Kaust Kliimamuutuse leevendamine Kliimamuutused on juba käes: temperatuurid tõusevad, sademete režiim muutub, jääliustikud ja lumi sulavad ning maailmamere keskmine veetase tõuseb. Väga tõenäoliselt põhjustab enamiku soojenemisest jälgitav kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris, mis on inimtegevusest tingitud heite tagajärg. Et kliimamuutusi leevendada, tuleb neid heiteid vähendada ja vältida.
Kaust Keskkond ja tervis Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. Sel põhjusel on eriti kasulik rakendada ettevaatuspõhimõtet. Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Kliimamuutused, stratosfääriosooni lagunemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti kahjustada inimtervist.
Kaust Poliitikavahendid Poliitika on keskkonnaseisundi kujundamisel ja parandamisel väga oluline. Euroopa keskkonnapoliitika on alates esimese keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmisest 1973. aastal palju arenenud. Selle aja jooksul on vastu võetud mitusada keskkonnaalast õigusakti. Keskkonnapoliitika hindamine aitab selgitada, kuidas ja mis poliitikameetmed toimivad ning kuidas saab nende abil saavutada eesmärki „hea elu maakera võimaluste piires”.
Kaust
Archived
Keskkonnatehnoloogia Euroopa on ökoloogiliselt tõhusate tehnoloogiate poolest maailmas esikohal. Euroopa Liidu keskkonnasäästlik tööstus annab tööd rohkem kui kahele miljonile inimesele, moodustab umbes ühe kolmandiku maailmaturust ja kasvab aastas ligi 5%. Nende võimaluste kasutamist takistavad olulised tõkked siiski püsivad, eelkõige keskkonnale kahjulikud toetused ja ökoinnovatsiooni rahaliste stiimulite puudumine. Liikumine kogu mandrit hõlmava heitmeteta säästva majanduse ajastu suunas sõltub kõiki ühiskonnakihte hõlmavatest meetmetest – valitsustest kuni teadlaste, ettevõtete ja üksikisikuteni.

Permalinks

Geographic coverage

For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/themes/environmental-themes or scan the QR code.

PDF generated on 2024-04-19 09:53

EEA Page URL QR
Tegevused dokumentidega
The EEA is an agency of the European Union

Engineered by: EEA veebitöögrupp

Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18

Software version: EEA Plone KGS 23.9.14

Kood arendajatele

Systems Status

Õigusalane teave

Creative commons license

CMS-i logimine