järgmine
eelmine
punktid

Poliitikavahendid

Lehekülg Viimati muudetud 2016-04-21
This page was archived on 2015-11-19 with reason: Content is outdated
Poliitikal on meie keskkonnaseisundi kujundamisel oluline roll. Euroopa Liidul on keskkonnapoliitika kujundamisel 35-aastane kogemus. Selle aja jooksul on vastu võetud üle 200 õigusakti ja töötatud välja strateegiasuunad. Algselt keskendus poliitika tehniliste standardite reguleerimisele. Vähehaaval on poliitikavahendite hulk suurenenud, sest on mõistetud, et ei ole olemas ühtainsat kõiki probleeme lahendavat poliitikavahendit. Euroopa Liidu kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga edendatakse mitmesuguseid vahendeid: õiguslikke nõudeid (nn juhtimis- ja kontrollimeetmed), tehnosiirdeid, turupõhiseid vahendeid, teadusuuringuid, keskkonnavastutuse sätteid, keskkonnahoidlikke riigihankeid ning vabatahtlikke kavasid ja lepinguid. EEA poliitika tõhususe uuringutest selgub, et institutsiooniline korraldus võib olla sama tähtis kui poliitika kujundamine.

Euroopa Liidu keskkonnaõigusaktide kogumit peetakse üheks maailma rangeimaks. See toimib – kui see on täielikult rakendatud ja jõustatud. Selleta näeks meie keskkond välja hoopis teistsugune. Me oleme puhastanud oma vee ja õhu, lõpetanud järk-järgult teatavate osooni lõhustavate ainete kasutamise ja kahekordistanud jäätmete ringlussevõttu. Meie autod saastavad vähem – kui viimase 20 aasta jooksul ei oleks kasutatud katalüüsmuundureid, oleksid heitkogused kümme korda suuremad kui praegu.

Praegu pakub Euroopa Liidu säästva arengu strateegia üldisema pikaajalise raamistiku, mille eesmärgiks on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkide sünergia. Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et keskkonnakaitse peab olema lõimitud ühenduse poliitikate, nagu energia-, põllumajandus- ja transpordipoliitika määratlusse ja nende rakendamisse. Seesugune keskkonnaküsimuste lõimimine aitab ennetada probleeme juba tekkimisel, mitte üksnes likvideerida juba tekkinud tagajärgi.

Euroopa Liit tegeleb poliitikakujundamise terviklikuma lähenemisviisi väljatöötamisega, võttes aluseks mõju hindamise ja parema õigusloome põhimõtted. Siia kuuluvad ka soovitused suurendada üldsuse osalust teaduse, tehnika ja ühiskonna vastastoime juhtimisel, mis on ettevaatuspõhimõtte rakendamise eeldused.

Euroopa Liidu päevakorda on kerkimas ka turupõhised vahendid nagu saasteainete kaubeldavad load ja keskkonnamaksud. Nende eesmärk on lisada majandustegevuse turuhindadele keskkonna- ja tervisekulud ning maksustada loodusvarade – nagu õhk, vesi ja muld – kasutamine. Hiljutised näited selle kohta on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ja ühtlustatud keskkonnamaksud, näiteks energiatoodete maksustamise direktiiv ja Eurovignette'i direktiiv autokaubavedude kohta. Prioriteediks on ka keskkonnaohtlike toetuste kaotamine. Keskkonna ja sellega seotud poliitikaeesmärkide 2007. aasta rohelises raamatus turupõhiste vahendite kohta on uuesti tõstatatud keskkonnamaksude reformi, st tööjõu maksustamise asemel keskkonnamaksude kehtestamise teema.

„Sotsialism kukkus kokku seetõttu, et ta ei lasknud hindadel kajastada majanduslikku tõde. Kapitalism võib hävineda seepärast, et ta ei lase hindades kajastuda ökoloogilisel tõel.” (Lester Brown, Fortune Brainstorm Conference, 2006).

Permalinks

Tegevused dokumentidega