järgmine
eelmine
punktid

Press Release

Euroopa suplusvee kvaliteet paraneb jätkuvalt

Muutke keelt
Press Release Avaldatud 2013-05-21 Viimati muudetud 2017-10-02
Photo: © Tim Poultney
Euroopa Keskkonnaameti iga-aastasest aruandest suplusvee kvaliteedi kohta ilmneb, et 94% Euroopa Liidu supluskohtade veest vastab vee kvaliteedi miinimumnõuetele. Väga hea on 78% supluskohtade vee kvaliteet ning võrreldes eelmise aastaga on paranenud ligikaudu 2% ujumiskohtade vee miinimumnõuetele vastavuse tulemus.

Suvist jahutust pakkuvaid ujumiskohti jätkub Euroopas põhjamaistest fjordidest lähistroopiliste randadeni.

Jacqueline McGlade, Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor

Küpros ja Luksemburg paistavad silma selle poolest, et kõigi loetletud supelrandade vee kvaliteet on väga hea. Kaheksas riigis on suplusvee väga hea kvaliteedi näitaja parem kui ELi vastav keskmine: Malta (97%), Horvaatia (95%), Kreeka (93%), Saksamaa (88%), Portugal (87%), Itaalia (85%), Soome (83%) ja Hispaania (83%). Võrreldes eelmise aasta tulemustega on vee kvaliteet paranenud. See positiivne suundumus kestab juba alates 1990. aastast, kui vastavalt suplusvee direktiivile alustati supluskohtades vee kvaliteedi seirega.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Väga innustav on tõdeda Euroopa suplusvee kvaliteedi jätkuvat paranemist. Aga ikkagi on veel palju vaja ära teha tagamaks, et kõik meie vesi sobiks ujumiseks ja joomiseks ning et meie veeökosüsteemide seisund oleks hea. Vesi on väärtuslik ressurss ning meil on vaja võtta kõik vajalikud meetmed, et kaitsta seda täies ulatuses.”

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Jacqueline McGlade ütles: „Suvist jahutust pakkuvaid ujumiskohti jätkub Euroopas põhjamaistest fjordidest lähistroopiliste randadeni. Täna esitatud aruandest ilmneb, et suplusvee kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid siiski on mõned kohad ikka veel saastunud – seega soovitame inimestel alati kontrollida oma lemmikujumiskoha vastavaid näitajaid.”

Igal aastal kogub Euroopa Keskkonnaamet (EEA) andmeid rohkem kui 22 000 supluskoha vee seisundi ning reoveest ja kariloomadest tingitud bakterite mõõtmisnäitajate kohta. Andmeid saadavad Euroopa Liidu kõigi 27 liikmesriigi, Horvaatia ja Šveitsi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Rohkem kui kaks kolmandikku ujumiskohtadest on rannikuäärsed, ülejäänud asuvad jõgede ja järvede ääres.  

Iga aastaaruanne põhineb eelmise suplushooaja andmetel, seega kajastub käesoleva aasta aruandes 2012. aasta suvel kogutud teave. Selle aasta aruandest ilmneb, et vaatamata üldisele paranemisele on vee kvaliteet halb peaaegu 2% supluskohtades, mis asuvad rannikul, järvede ja jõgede ääres. Kõige suurem osa nõuetele mittevastavatest supluskohtadest oli Belgias (12%), Madalmaades (7%) ja Ühendkuningriigis (6%). Mõned neist randadest tuli 2012. aasta hooajal sulgeda. ELi miinimumnõuetele vastab suplusvee kvaliteet rohkem kui 95% mereäärses supluskohas ning 81% puhul on vastav näitaja suurepärane. Mereveega võrreldes on jõgede ja järvede suplusvee vastavad näitajad 91% ja 72%.

Mõnes piirkonnas on tugevate vihmasadude puhul endiselt muret sademevee otselaske juhtimisega kanalisatsiooni. Vee kvaliteet on aga üldiselt paranenud, kuna vett käideldakse tõhusamalt ja keskkonda eraldub vähem puhastamata reovett. 1990-ndate alguses oli ainult umbes 60% supluskohtade vesi väga hea kvaliteediga ning miinimumstandarditele vastas 70% supluskohtade vesi.

Taust

Suplusvesi peab Euroopas vastama standarditele, mis on sätestatud 2006. aasta suplusvee direktiivis, millega lihtsustakse varasemaid õigusakte. ELi liikmesriigid peavad direktiivi rakendama 2014. aasta detsembriks. EL avaldab igal aastal suplusvee kvaliteedi kohta koondaruande. Aruanne põhineb liikmesriikide käest saadud aruannetel, mis peavad olema esitatud enne eelneva aasta lõppu. Tänavuse koondaruande koostamiseks jälgisid suplusvee kvaliteeti ja esitasid selle kohta aruande kõik 27 liikmesriiki ning Horvaatia ja Šveits. Enamik neist tegi seda uute sätete kohaselt. 

Suplusvee kvaliteedi järelevalvet teostades analüüsivad laboratooriumid teatavat liiki bakterite määra , sh soole enterokokke ja Escherichia coli baktereid. Need võivad viidata eelkõige kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust tingitud saastatusele. Supluskohad on jagatud kolmeks: vastavad kohustuslikele nõuetele, vastavad rangematele soovituslikele nõuetele, ei vasta nõuetele. 

Kodanikud saavad omameelisranna vee kvaliteedi kohta teavet Euroopa Keskkonnaameti suplusvee veebisaidilt. Sellelt saidilt on võimalik andmeid alla laadida ja interaktiivseid kaarte vaadata. Teavet kohaliku veekogu seisundi kohta saab saata veebisaidil Eye on Earth

Lisateave

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Topics

Tegevused dokumentidega