järgmine
eelmine
punktid

Leibkondade tarbimine

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2021-05-07
This page was archived on 2016-09-01 with reason: No more updates will be done
Kodumajapidamiste tarbimise mõistmiseks tuleb mõista inimeste käitumist. Tänane tarbimine Euroopas on hoopis teistsugune kui 50 aastat tagasi. Meie tarbimist mõjutavad sellised olulised tegurid, nagu kasvav sissetulek, majanduse globaliseerumine, läbimurded tehnika arengus (näiteks internet ja mobiiltelefonid), leibkondade suuruse vähenemine, elanikkonna vananemine ning kombed ja kultuurid.

Kaupade ja teenuste tarbimine EEA liikmesriikides mõjutab oluliselt ressursside kasutamist kogu maailmas ja sellega seoses ka keskkonda. Euroopa tarbimise (toitlustus, eluasemeturg, mobiilsus ja turism) ja sellega seotud maailmakaubanduse kasvu tõttu on pidevalt kasvamas ka keskkonnamõjud. Nende märkimisväärseks vähendamiseks on vaja, et muutuksid era- ja avaliku sektori tarbimisharjumused, mis peaksid täiendama tehnika arengu ja tootmisprotsesside parandamisega saavutatud edusamme.

Aastatel 1990–2010 kasvasid tarbimiskulutused ELi 27 liikmesriigis 33%. Lääne-Balkanil ja Türgis oli see kasv samal perioodil veelgi kiirem: vastavalt 120% ja 63%. Kodumajapidamiste tarbimiskulutused on 2–6 korda suuremad kui avalikus sektoris. Euroopa tarbimise kahjulik mõju keskkonnale on globaalne – ressursside ammutamine, tootmine, töötlemine ning transportimine mõjutavad ka teisi piirkondi.

Meie toitumisharjumused avaldavad keskkonnale suurt survet: otseselt sellega, kui me sõidame poodi, varume toiduaineid, teeme süüa ja tekitame jäätmeid, kaudselt aga sellega – mis on isegi olulisem –, kuidas me toiduaineid toodame, töötleme ja transpordime.

Me ostame üha rohkem elektroonikakaupu (nagu näiteks telereid, laua- ja sülearvuteid, mobiiltelefone ja köögiseadmeid) ning me vahetame neid ka sagedamini kui varem. Kodumajapidamiste elektritarve on tõusuteel. Kuigi meie majad muutuvad energiatõhusamaks, ehitame nüüd suuremaid maju vähematele inimestele, mistõttu soojusenergia tarbimine väheneb ainult pisut. 2008. aastal tekitas iga Euroopa kodanik ligikaudu 445 kg majapidamisjäätmeid.

Me sõidame üha rohkem autode ja lennukitega, millega suureneb energia tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide. Tihenev autoliiklus on üks tähtsamaid õhusaaste ja linnades ka müraprobleemide allikaid. Tänapäeval levinud komme elada hõreda asustusega linnapiirkondades tekitab valglinnastumist, mis omakorda suurendab energia, ressursside, transpordi ja maa tarbimist.

Turism kasvab kiiresti ning enamasti liigutakse sihtkohtade vahel kas auto või lennukiga. Turismisihtkohtades tekitab energia tarbimine, maa kasutamine ning jäätmed või reovesi sageli keskkonnale suurt kahju.

ELi meetmed

Jätkusuutmatu tarbimise teemasid on Euroopa poliitikas käsitlema hakatud alles hiljuti. Euroopa algatustega nagu terviklik tootepoliitika ning ökodisaini direktiiv (2009/125/EÜ) püüti vähendada toodete keskkonnamõju, sh nende energiatarvet kogu olelusringi jooksul. Lisaks stimuleerib ELi poliitika juhtivate turgude algatuse kaudu innovatsioonisõbralikke turge. Euroopa Komisjoni 2008. aasta säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava, mis 2012. aastal läbi vaadatakse, omistab suurema tähtsuse olelusringipõhistele lähenemisviisidele ja keskkonnahoidlikele riigihankemenetlustele ning algatab mõne meetme tarbijate käitumise suunamiseks. Praegune poliitika, mis põhineb sageli vabatahtlikel abinõudel, ei tegele aga jätkusuutmatu tarbimise põhjustega piisavalt, vaid keskendub enamasti tagajärgede leevendamisele.

Euroopa Komisjon võttis 2011. aasta septembris vastu „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”. Selles tehakse ettepanekuid keskkonnahoidlike riigihankemenetluste tugevdamiseks ning käsitletakse toodete ökoloogilise jalajälje teemat. Eesmärk on luua ühtne metoodika toodete, teenuste ja ettevõtete keskkonnatoime hindamiseks, näitamiseks ja võrdlemiseks ning saavutada parem arusaam tarbijate käitumisest. Lisaks antakse tegevuskavas soovitusi tarbimise keskkonnamõjude vähendamiseks toitlustuse, eluasemete ja liikuvuse valdkonnas.

Säästval tarbimisel on kandev roll säästva arengu tegevuskavas (Agenda 21), mis võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. 2012. aastal toimuval ÜRO säästva arengu konverentsil (Rio+20) on seatud eesmärgiks leppida kokku säästva tarbimise ja tootmise programmide rahvusvahelises raamistikus. Palju algatusi ja meetmeid leiab ka riiklikult, piirkondlikult ja kohalikult tasandilt (näiteks piirkondlikud säästva arengu strateegiad) ning seoses Agenda 21 protsessidega.

Säästev tarbimine on kõiki puudutav probleem, mille eest vastutuse peavad võtma nii riigiasutused, ettevõtted kui ka tarbijad.

EEA tegevus

EEA tegevus seoses tarbimisega hõlmab järgmist.

 

EEA tööd selles valdkonnas toetab Euroopa säästva tarbimise ja tootmise teemakeskus (ETC/SCP).

Väljavaated

2012. aastal toetab EEA Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti ning oma liikmesriike ja koostööpartnereid, avaldades internetis näitajad, millega saab mõõta liikumist säästva tarbimise ja tootmise poole; samuti korratakse 2010. aastal toimunud tarbimise ja selle keskkonnamõjude hindamist. Lisaks toetab EEA Rio+20 Maa säästva arengu tippkohtumist mitmesuguste üritustega, mis on pühendatud säästvatele elustiilidele, majandusmudelitele jms.

Lisateave

 

 

Permalinks

Geographic coverage

Tegevused dokumentidega