järgmine
eelmine
punktid

Article

Pärast Pariisi: muuta vähese CO2-heitega majandus tegelikkuseks

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-11-14 Viimati muudetud 2021-05-11
Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Euroopa Liidu panus Pariisi eesmärgi saavutamisse on sätestatud Euroopa Liidu energia- ja kliimaraamistikus ning seda rakendatakse mitme meetme kaudu. 20. juulil tegi Euroopa Komisjon uue meetmepaketi ettepaneku eesmärgiga kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele Euroopas, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peavad alles heaks kiitma.

Pakett on üks kavandatud konkreetsetest sammudest, et täita Euroopa Liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 40% võrra. Ettepanek hõlmab siduvaid heitepiiranguid liikmesriikidele aastateks 2021–2030 ning esimest korda lisatakse sellega Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku maakasutus ja metsandus.

Pakett tugevdaks oluliselt Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikku Euroopa Liidu pikaajalisel liikumisel konkurentsivõimelise, vähese CO2-heitega majanduse suunas. Paketis vaadeldakse põhjalikult heidet, mis pärineb kõigist majandussektoritest – transport, hooned, põllumajandus, jäätmed, maakasutus ja metsandus – , ning sätestatakse heite vähendamine kõigis sektorites. Samuti tugineb pakett 2015. aasta juulis välja pakutud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformile, mis hõlmab tööstus- ja energiasektori heidet.

Peale selle aitavad kava kohaselt heidet vähendada mitu sektoripõhist poliitikaalgatust või laiemat paketti, näiteks vähese CO2-heitega liikuvuse strateegia või ringmajanduse pakett.

Süsteemse ja ühtse arusaama kujundamine

Viimastel aastatel oleme mitmes aruandes, näiteks keskkonnaülevaates Euroopa keskkond 2015 — seisund ja väljavaated korduvalt rõhutanud süsteemse arusaama tähtsust. Praegused keskkonnaprobleemid, sealhulgas kliimamuutused, on väga keerukad. Näiteks Euroopa õhukvaliteeti ei saa parandada ilma vähese CO2-heitega transpordita, parema linnaplaneeringuta, parema rahvusvahelise koostööta õhusaasteainete piiriülese liikumise tõkestamisel või linnapiirkondi ümbritsevate rohealade võrguta. Õhusaastet võivad süvendada ka kliimamuutused. Sama kehtib ka kliimamuutuste leevendamise kohta. Peame tegelema kõigi majandussektorite heitega  ning mõistma heidet tekitavaid tootmissüsteeme ja tarbimisharjumusi. Kui arvestada, et Euroopa Liit tekitab maailma heitkogustest praegu ligikaudu 10%, on ka selge, et heitkoguste vähendamine ainult Euroopas seda ülemaailmset probleemi ei lahenda.

Samamoodi rõhutame hinnangutes korrapäraselt, et vaja on järjepidevaid ja pikaajalisi poliitikaeesmärke. Põhisüsteemide põhimõtteline muutmine võib kesta aastakümneid. Keskkonnahoidliku ja vähese CO2-heitega liikuvuse või energiasüsteemi ülesehitamine nõuab suuri investeeringuid taristusse ja puhastesse tehnoloogiatesse. Selgete eesmärkideta järjekindlusetu poliitika tõenäoliselt takistab investeeringuid uuenduslikesse lahendustesse.

Meetmed, investeeringud ja teadmised

Seda  Euroopa Liidu poliitikaraamistikku ja julgustavaid märke maailma suurimatelt kasvuhoonegaaside heitkoguste tekitajatelt arvestades jaotuvad tulevikuülesanded kolme rühma.

Esimene koosneb teadmissisenditest. Põhjendatud poliitikaotsused sõltuvad tõenduspõhistest teadmistest varasemate suundumuste ja tulevikuprognooside kohta. Selle ülemineku ajal on selgunud, et vajame poliitikaotsuste suunamiseks üha rohkem tulevikku suunatud teadmisi. Selles kontekstis on Euroopa Keskkonnaameti eesmärk tuua keerukatesse keskkonnaasjadesse rohkem selgust.

Teiseks on probleeme sekkumise ja meetmetega. Euroopa Liidu liikmesriikide kõigi tasandite avaliku sektori asutused peavad kohapeal teisendama Euroopa Liidu poliitikaraamistiku konkreetseteks algatusteks ja meetmeteks. See eeldab poliitika ühtsust ja Euroopa eesmärgiga sarnanevaid pikaajalisi sihte. Väga oluline on täielik rakendamine koos riikliku poliitika ja riigi meetmetega.

Kolmandaks tähendavad investeeringuprobleemid, et üleminek vähese CO2-heitega majandusele ei saa toimuda ainult avaliku sektori investeeringute kaudu. Keskkonnahoidlike taristuprojektide ja puhaste tehnoloogiate teadusuuringute jaoks tuleb kasutada ka erainvesteeringuid.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) Pariisis aitasid kodanikuühiskonna osalejad suunata läbirääkijaid julgema 1,5 kraadi eesmärgi poole. Samuti on neil põhiroll vajalike meetmete rakendamisel, investeeringute suunamisel ja teadmiste edendamisel.

 

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor


 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega