järgmine
eelmine
punktid

Tööstus – sissejuhatus

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2022-05-05
5 min read
Topics:
Euroopa tööstuse keskkonnahoidlikkus on viimastel kümnenditel suurenenud. Muutused on toimunud mitmel põhjusel: rangem keskkonnaalane reguleerimine, energiatõhususe paranemine, Euroopa tööstuses valitsev üldine suundumus loobuda rohkem saastavatest tootmisviisidest ja ettevõtete osalemine vabatahtlikes kavades, mille eesmärk on vähendada ettevõtete keskkonnamõju. Vaatamata nendele edusammudele koormab tööstus ikka veel märkimisväärselt meie keskkonda, tekitades saastet ja jäätmeid.

Euroopa tööstussektor toob mitmesugust olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu: sektor toodab kaupu ja tooteid, loob töökohti ja toob maksutulu. Ent Euroopa suurimate tööstusrajatiste heitkogused moodustavad märkimisväärse osa peamiste õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside koguheitest ning nendel rajatistel on ka muu oluline keskkonnamõju seoses muu hulgas saasteainete heitega vette ja pinnasesse, jäätmete tekitamisega ja energia kasutamisega.

ELi poliitika

Tööstus on Euroopa majanduse põhiosa, kuid ka saasteallikas. Keskonnanõuetega on palju aastaid püütud piirata selle saastamise kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Tööstusliku saastamise piiramiseks on ELis vastu võetud järgmised õigusaktid.

  • Tööstusheidete direktiiv määrab kindlaks u 50 000 suure tööstusrajatise kohustused, et ära hoida või vähendada saasteainete heidet atmosfääri, vette ja pinnasesse. Lisaks kohustab direktiiv tööstusrajatisi jäätmeteket vähendama. Teatavate tootmisliikide jaoks, nagu näiteks suured põletusseadmed, jäätmepõletus- ja koospõletustehased, lahustite kasutamine ja titaandioksiidi tootmine, määrab direktiiv kindlaks teatavate saasteainete üleeuroopalised heite piirnormid.
  • Keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv aastast reguleerima kütuste põletamisel tekkiva vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOX) ja tahkete osakeste heidet põletusseadmetes nimisoojusvõimsusega 1–50 MW.
  • Ökodisaini raamdirektiiv näeb ette üleeuroopalised reeglid mitmesuguste toodete, näiteks kodumasinate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja inseneritoodete energiatõhususe parandamiseks.
  • Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem vähendab enam kui 12 000 elektrijaama ja tootmisrajatise ning ka lennunduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 31 riigis. Süsteem katab ligi 45% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest.
  • Vee raamdirektiiv kohustab liikmesriike järk-järgult vähendama vee reostamist nn prioriteetsete ainetena määratletud ainetega. Lisaks kohustab see liikmesriike lõpetama või järk-järgult kõrvaldama nn prioriteetsete ohtlike ainete vette juhtimisest, paiskumisest või kaost tuleneva reostuse.
  • Asulareovee puhastamise direktiiv kaitseb keskkonda asulareovee ja teatavate teiste tööstussektorite reovee vette laskmise kahjuliku mõju eest.

 

Tööstussaastet käsitleva teabe kättesaadavus on avalikkuse jaoks viimaste aastakümnetega oluliselt paranenud. Nii näiteks sisaldab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister (E-PRTR) põhjalikku teavet tähtsamate tööstuslike tegevusvaldkondade saasteainete heidete ja ülekannete kohta. Sellesse kantakse igal aastal andmed 33 Euroopa riigi enam kui 30 000 tööstusrajatise kohta, käsitledes õhku, vette ja pinnasesse juhitavaid saasteainete heitkoguseid ning samuti jäätmete ja reovees sisalduvate saasteainete ülekandeid väljapoole tegevuskohta.

 

Säästva tootmise algatused

Et aidata vähendada tööstuse mõju keskkonnale, on kehtestatud ka säästlikkuse kriteeriumid. Selliste tööstussektori algatuste näited on keskkonnahoidlike juhtimistavade ulatuslik rakendamine Euroopa keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) ja ISO14001 abil.

Lisaks on juurutatud ettevõtete vabatahtlikud sotsiaalse vastutuse algatused, et saavutada sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke, mis taotlevad enamat õiguslikes nõuetes sätestatust. Näited sellistest programmidest on keemiatööstuse algatus „Responsible Care“, üleilmne e-jätkusuutlikkuse algatus (GeSI), Rahvusvahelise Kaevanduse ja Metallide Nõukogu materjali hooldamise strateegia ning ettevõtete võrgustik CSR Europe.

ELi tasandil on komisjon vastu võtnud ettevõtete sotsiaalse vastutuse strateegia ja rahvusvahelisel tasandil standardi ISO 26000 sotsiaalse vastutuse kohta, mis annab ettevõtetele ja organisatsioonidele juhiseid sotsiaalselt vastutustundlikuks käitumiseks.

 

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) toetab ELi tööstussaaste poliitika rakendamist ja hindamist. Samuti toetame pikaajaliste strateegiate väljatöötamist sektori keskkonna- ja tervisemõju vähendamiseks.

Tööstusheidete andmed

EEA aitab Euroopa Liidul välja töötada tööstuse keskkonnamõju vähendamise pikaajalisi strateegiaid, pakkudes poliitikakujundajatele hinnanguid ja teavet. Üks meie peamisi tegevusvaldkondi on andmete avaldamine, mida Euroopa riigid on Euroopa õigusaktide kohaselt kohustatud esitama.

EEA toetab Euroopa Liitu selliste algatuste väljatöötamisel, mis aitavad optimeerida tööstusheidete aruandlust. Need on näiteks algatused, kuidas ühtlustada ja lihtsustada Euroopa Liidu liikmesriikide ja ettevõtete tööstusandmeid, mida tuleb esitada eri õigusaktide alusel.

Hinnangud ja aruanded

EEA avaldab mitmesuguseid hinnanguid ja aruandeid, mis käsitlevad Euroopa tööstussektori keskkonnamõju. Muuhulgas koostab EEA iga viie aasta järel aruande „Euroopa keskkond – hetkeolukord ja väljavaated“ ning avaldab ka oma eriaruandeid.

EEA töötab välja tööstussaaste indikaatoreid. Koostame ka riigiprofiile, et kirjeldada iga liikmesriigi olukorda.

Kättesaadavate andmeallikate, nimelt Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri alusel koostab EEA igal aastal teatud teemade kohta tööstussaaste eriväljaande.

 

Tulevikuväljavaated

Euroopa tööstussektori muutmine rohelisemaks nõuab mitmekülgset lähenemist, mis tugevdab kontrolli reostuse üle tekkekohas ning motiveerib muutma tegevustavasid ja kasutusele võtma uuenduslikke tehnilisi lahendusi.

Poliitikakujundajad peavad esmatähtsaks Euroopa tööstusreostuse teadmusbaasi parandamist. Kooskõlas Aarhusi konventsiooniga on seitsmenda keskkonnaprogrammi üks eesmärk muuta saastekontrolli reguleerivaid õigusakte käsitlev teave ulatuslikumalt ja tõhusamalt kättesaadavaks. Tööstusheidete direktiiv kohustab liikmesriike esitama paremini konsolideeritud teavet oma tööstusrajatiste kohta.

Parandatud õigusaktide täieliku rakendamise korral muutub tööstusheidete kontrollimine paremaks.

  • Tööstusheidete direktiiv määrab tööstuse jaoks kindlaks tegevusnõuded, mis on rangemad endise tööstusreostuse vältimise ja kontrolli direktiivi esitatud nõuetest. Need nõuded põhinevad nn parima võimaliku tehnika põhimõttel ja hõlmavad suuremat hulka tööstustegevusi võrreldes tööstusreostuse vältimise ja kontrolli direktiiviga, ning rakendavad tööstusheidete direktiivis kehtestatud heite piirnorme, seda ka suurte põletusseadmete suhtes, mis on rangemad kui suurte põletusseadmete direktiivis (2001/80/EÜ).
  • Keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi rakendamise korral väheneb oluliselt põhiliste õhusaasteainete SO2, NOX ja tahkete osakeste iga-aastane heide.

Kasvuhoonegaaside heite valdkonnas töötati välja ELi heitkogustega kauplemise süsteem, et ajendada vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõttu tööstussektoris. 2020. aastaks väheneks süsteemiga hõlmatud sektorite heide võrreldes 2005. aastaga 21%. 2014. aasta oktoobri Euroopa Ülemkogu järelduste kohaselt peaks see 2030. aastaks vähenema 43%.

Pikemas perspektiivis näitab komisjoni „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“, kuidas Euroopa majandus võiks 2050. aastaks saada säästvaks. Selles teeb komisjon ettepanekuid selle kohta, kuidas suurendada loodusvarade tootlikkust ja muuta majanduskasv sõltumatuks ressurssidest, vältides samas fikseerumist ühele kindlale tehnoloogiale, ning näeb ette kava vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks võrreldes 1990. aastaga 80%. Ringmajanduse paketiga kehtestati toote kogu olelusringi hõlmavate meetmete kava alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluseni ning teisese tooraine turuni. Lisateave on veebilehe jaotises „Ressursitõhusus ja jäätmed“.

Permalinks

Geographic coverage

Topics

Topics:
Tegevused dokumentidega