järgmine
eelmine
punktid

Article

Kliimamuutustega seotud rahastamine – ressursid vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise Euroopa heaks

Muutke keelt
Article Avaldatud 2017-01-31 Viimati muudetud 2021-05-11
Photo: © Giulia Soriente, My City/EEA
Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.

Euroopa peab tegema suuri investeeringuid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.  Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO 2 -heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.  Ülemineku rahastamiseks ei piisa ainuüksi avaliku sektori investeeringutest, kuid nende abil on võimalik koondada ja võimendada erakapitalivahendeid, mis on hädavajalikud investeeringute ümbersuunamiseks nõutavas mahus. 

Hans Bruyninckx, EEA tegevdirektor

Euroopa peab tegema suuri investeeringuid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Selleks vajalike summade prognoosid erinevad oluliselt ning need võivad olenevalt arvestuse ulatusest, alusest või metoodikast küündida sadadesse miljarditesse eurodesse aastas. Võrreldes finantssüsteemi üldise rahastamissuutlikkusega on need investeerimisvajadused siiski suhteliselt väikesed. Kuid vaatamata oma suutlikkusele on finantssüsteem praegu võimeline katma vaid väikese osa investeerimisvajadustest.

Kliimasõbralike investeeringute edendamisel on eriti oluline kõrvaldada finantssüsteemi olemasolevad tõkked ja piirangud, mis soodustavad ja pikendavad keskkonnale kahjulikke tegevusi, ning suunata rahalised vahendid ümber algatustesse, mis aitavad suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja vähendada CO2-heidet. Et tagada sidusad ja tõhusad kohapealsed meetmed, tuleks investeerimisvajadustega süstemaatiliselt tegeleda kõikidel tasanditel – nii Euroopa, riigi kui ka kohalikul tasandil. Teadlike investeerimisotsuste eeltingimusena peavad ettevõtted järjepidevalt ja täielikult avalikustama teabe kliimariskide kohta. Kliimariskidega seotud läbipaistvuse parandamise kõrval annab investoritele selgeid signaale ka pikaajaline kavandamine ja kohustuste võtmine.

Selged poliitilised signaalid soodustavad pikaajalisi investeeringuid

2015. aasta Pariisi kokkuleppega sätestati üldeesmärk viia „rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupidava arengu saavutamisele“. See eesmärk sai kinnitust ka 2016. aasta Marrakechi kliimakonverentsil.

Euroopa Komisjoni hiljutine ettepanek puhta energeetika paketi kohta kinnitab ELi pühendumust saada vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See pakett hõlmab eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40% võrra, saavutada vähemalt 30% energiatõhusus ja 27% taastuvenergia osakaal. Ühtlasi rõhutatakse puhtale energiale üleminekut toetavate investeeringute olulisust ja nende majanduslikku lisakasu. Kui teha alates 2021. aastast igal aastal kuni 177 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid, suudame Euroopa Komisjoni hinnangute kohaselt järgmise kümne aasta jooksul suurendada SKP-d kuni 1% ja luua 900 000 uut töökohta.

ELi poliitikaraamistikku ja eesmärke viivad üldiselt ellu riigid strateegiate ja konkreetsete meetmetega, sealhulgas vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiatega. EEA esialgsest hinnangust kõnealuste strateegiate kohta nähtub, et need erinevad suuresti nii ulatuse, põhjalikkuse kui ka eesmärkide poolest. Need ei sisalda kuigi palju teavet investeeringute ümbersuunamise plaanide ja rahastamisvajaduste kohta. Peale selle puudub paljudes strateegiates pikaajalisem riigi tasandi visioon, mis oleks kooskõlas ELi-üleste CO2-heite vähendamise eesmärkidega. Samuti on paljud riigid välja töötanud riiklikke kohanemisstrateegiaid ja tegevuskavasid, ent nii mõnelgi juhul ei ole andmeid nende rahastamise kohta. Investorite kindlustunde suurendamiseks peaksid riigid vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiaid ja riiklikke kohanemiskavasid täiendama kliimamuutuste rahastamisstrateegiatega.

Ülemineku rahastamiseks ei piisa ainuüksi avaliku sektori investeeringutest, kuid nende abil on võimalik koondada ja võimendada erakapitalivahendeid, mis on hädavajalikud investeeringute ümbersuunamiseks nõutavas mahus. Kliimamuutustega seotud meetmeteks on plaanis eraldada vähemalt 20% ELi 2014.–2020. aasta eelarvest. Oluline samm Euroopa säästvat arengut toetava finantssüsteemi loomise suunas on ka ELi hiljutine otsus laiendada ja suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning hiljuti loodud kõrgetasemeline eksperdirühm, mis tegeleb jätkusuutliku rahastamise küsimustega.

Innovatiivseid lahendusi pakkuv finantssüsteem

Kliimamuutustega seotud rahastamisstrateegiad vajavad kõikide tasandite – sealhulgas kohaliku tasandi – ning avaliku ja erasektori sidusrühmade panust. Ühtlasi peab finantssüsteem kohanema, et tulla toime mitmesuguste rahastamisvajaduste ja -allikatega.

Teatud Euroopa riikide omavalitsusüksused on juba leidnud innovatiivseid viise oma meetmete rahastamiseks, kombineerides eri rahastamisallikaid või luues uusi, näiteks kliimavõlakirjade ühisrahastamine. Meie peatselt avaldatava hinnangu alusel on aga paljudel omavalitsusüksustel endiselt raske leida kliimamuutustega kohanemise meetmeteks rahalisi vahendeid. Suur takistus on näiteks see, et rahastamisallikate ja sobivate rahastamisviiside leidmiseks puudub suutlikkus ja oskusteave. Lisaks ei näe paljud finantsotsuste tegijad kliimamuutustega kohanemise meetmetes veel kasumlikku investeeringut.

Teadlikkuse suurendamine kliimariskidest ja kliimamuutustega kohanemise meetmete muudest kasuteguritest (nt parem elukvaliteet meetmete võtmise kohas ja selle suurem atraktiivsus) aitaks muuta investorite arvamust, mida kujutab endast hea investeering.

EEA ja kliimamuutustega seotud rahastamine

Pidades silmas kliimamuutustega seotud rahastamise olulist rolli Euroopas toimuvas üleminekus, hindab EEA ühelt poolt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise praeguste ja tulevaste meetmete ning teisalt finants- ja eelarvesüsteemide vahelisi seoseid. Nende seoste parem mõistmine on eeltingimus, et kõrvaldada kliimamuutustega seotud rahastamise takistused ning suunata ümber rahalised vahendid vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale üleminekuks. Avaldame oma tulemused 2017. aasta jooksul.

 

Hans Bruyninckx,
EEA tegevdirektor

EEA uudiskirjas nr 04/2016 (detsember 2016) avaldatud juhtkiri

 

 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega