järgmine
eelmine
punktid
European Union flag
Home
Topics
Analysis and data
Countries
Newsroom
About us

Energia

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2023-03-15
Topics:
Samal ajal kui energia on oluline tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomisel, tagab see ka inimestele mugavuse ja liikuvuse. Kuid energia tootmine ja tarbimine avaldab keskkonnale märkimisväärset survet kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete vallandumise, maakasutuse, jäätmetekke ja naftareostuse näol. Selline surve aitab kaasa kliimamuutusele, kahjustab looduslikke ökosüsteeme ja inimese kujundatud keskkonda ning mõjub kahjulikult inimeste tervisele.

Inimtegevus nõuab sageli fossiilkütuste põletamist. See suurendab süsinikdioksiidisisaldust (CO2) õhus, mis toob kaasa kliimamuutuse ja samuti tõstab maa keskmiseid temperatuure. Energianõudlus kasvab kogu maailmas, see aga tugevdab CO2-heite suurenemistendentsi.

Enamik riike sõltub oma energiavajaduse rahuldamisel fossiilkütustest (naftast, gaasist ja kivisöest). Nende kütuste põletamisel vabaneb kuumus, mida on võimalik muuta energiaks. Selle käigus reageerib kütuses leiduv süsinik hapnikuga ja tekib süsinikdioksiid, mis vallandub atmosfääri. Samuti vallanduvad õhusaasteained (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja tahked osakesed), mis mõjutavad õhu kvaliteeti. Tänu tehnilistele meetmetele ning elektrienergiat ja soojust tootvates ettevõtetes tehtud täiustustele on sellised heitkogused viimastel kümnenditel siiski vähenenud.

Euroopa energiatarbimine jõudis haripunkti 2006. aastal. 2010. aastal oli energiatarbimine ligi 4% väiksem. Seda langust võib põhjendada osaliselt majanduskriisiga, ehkki energiatarbimise vähenemisele aitas kaasa ka majandustegevuse kerge lahtisidumine energiatarbimisest.

Energiaallikate seas domineerivad ikka veel fossiilkütused: umbes 77% keskmise eurooplase energiavajadustest täidetakse nafta, gaasi ja kivisöe abil. Tuumaenergia kannab hoolt 14% eest ja ülejäänud 9% rahuldatakse taastuvatest energiaallikatest. Ent taastuvenergia kasutamine suureneb kiiresti. 2010. aastal kasutati uute energiaallikatena kõige enam päikesepaneele, teisel kohal oli gaas ja kolmandal tuul. Tuumarajatiste võimsust pigem vähendati kui suurendati.

Keskmine eurooplane kasutab aastas 27 megavatt-tundi (MWh) energiat, sealjuures kõiki kodumajapidamises leiduvaid, tööstuslikke ja transpordiga seonduvaid energiaallikaid arvestades. See näitaja – nagu ka sellega seotud CO2-heide, mis sõltub suuresti taastuvenergia ja tuumaenergia levikust – on riigiti üsna erinev. Praegu on kõige suurem energiatarbija transpordisektor, mille energiakasutus on 1990. aastast kõige kiiremini kasvanud.

Euroopa Liidu poliitika

Energia seatakse ELi poliitikas üha tähtsamale kohale – see on üks viiest peamisest arenguvaldkonnast, mida käsitletakse Euroopa 2020. aasta strateegias eesmärgil, et:

  • taastuvenergia moodustaks 20% Euroopa energiatarbimisest;
  • energiatõhusus suureneks 20%.

2020. aasta energiastrateegia konkreetsete eesmärkide kõrval käsitletakse täiendavaid asjakohaseid valdkondi eri strateegiates, mille kokkuvõtte leiab Euroopa Komisjoni veebisaidilt. Need strateegiad hõlmavad järgmist:

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

Energiavaldkonnas on üks EEA põhitegevusi jälgida keskkonnaalaste kaalutluste lõimimist energiasektorisse. Kord aastas ajakohastatakse ja avaldatakse hulk energia- ja keskkonnanäitajad. EEA avaldab ka hinnangud, milles käsitletakse oodatavat keskkonnakasu ja taastuvenergia erineva osatähtsuse avaldatavat survet.

Energia- ja keskkonnanäitajate põhjal püütakse vastata kuuele energiapoliitikaga seotud küsimusele.

  • Kas energia kasutamise ja tootmise mõju keskkonnale on kahanev?
  • Kas energiakasutus väheneb?
  • Kui kiiresti suureneb energiatõhusus?
  • Kas vähem saastavad kütused tõrjuvad välja kahjulikumad kütused?
  • Kui kiiresti võetakse kasutusele taastuvenergiatehnoloogiad?
  • Kas hinnakujundussüsteemis on hakatud võtma paremini arvesse keskkonnakulusid?

Näitajad on tähtsad ka selleks, et:

  • teostada järelevalvet ELi säästva arengu strateegia üle;
  • koostada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatav ELi kasvuhoonegaaside andmekogu aruanne;
  • anda Kyoto protokolli alusel aru Euroopa kasvuhoonegaaside heitkoguste suundumustest ja prognoosidest;

EEA hindab ka oodatavat keskkonnakasu ja survet, mis tuleneb sellest, et taastuvenergia osatähtsus on kogu energia tootmises üha suurem. Hindamise käigus:

Seotud sisu

Uudised ja artiklid

News Latest EEA study finds multiple benefits of switch to renewable electricity The increased use of renewable electricity across the European Union has not only reduced pressures linked to climate change, but also to air and water pollution (particulate matter formation, eutrophication and acidification), according to a European Environment Agency (EEA) briefing published today. More targeted actions can help minimise the negative environmental effects of boosting renewable electricity supply.
News Joint cross-border renewable energy projects are feasible and beneficial Despite clear benefits, like cheaper energy and access to new resources, only a few European countries have embarked on cross-border renewable energy projects. Building on the experience of those countries is crucial for the success of future cross-border projects, according to a new European Environment Agency (EEA) briefing released today.
News EEA policy evaluation: EU law on combustion plants very effective in greening the energy sector Emissions of key air pollutants from large combustion plants have significantly decreased in the European Union (EU) over past years. According to a European Environment Agency (EEA) assessment published today, the EU Large Combustion Plant Directive regulating this sector was the main reason behind these major emission cuts from 2004 to 2015. Understanding the reasons for past policy successes is essential to inform how new policies can be designed to ensure that Europe meets its health, environment and climate targets.
News Climate change puts pressure on Europe’s energy system All parts of Europe’s energy system, from availability of energy sources to energy consumption, are potentially vulnerable to climate change and extreme weather events, according to a European Environment Agency report, published today. To secure reliable supply of clean energy, Europe’s energy system needs to adapt and become more climate resilient, the report states.
News Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tegema rohkem taastuvenergia ühiseesmärgi täitmiseks Taastuvenergiaallikate osakaal Euroopa Liidu energiatarbimisest on 2005. aastast kahekordistunud, kuid viimastel aastatel on see kasv aeglustunud, eelkõige suureneva energiatarbimise ja arengu puudumise tõttu transpordisektoris. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) uuest aruandest ilmneb, et liikmesriigid peavad 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi täitmiseks tegema rohkem.
News Decommissioning fossil fuel power plants between now and 2030 essential for Europe’s low carbon future Significant changes will be needed in the Member States’ energy-generating mix if the European Union is to meet its 2050 goal to cut greenhouse gas emissions by 80-95 % compared to 1990 levels, according to a new European Environment Agency (EEA) report published today. While the European Union has made considerable progress in improving energy efficiency and using renewable energy sources, a well-planned transition out of carbon-intensive power generation is needed to meet the long-term aim of creating a low-carbon society.

Sarnased publikatsioonid

Publikatsioon Trends and projections in Europe 2020 Tracking progress towards Europe’s climate and energy targets. The annual ‘Trends and projections’ report provides an assessment of the progress of the EU and European countries towards their climate mitigation and energy targets. It is based on national data for greenhouse gas emissions, renewable energy and energy consumption.
Publikatsioon Renewable energy in Europe: key for climate objectives, but air pollution needs attention The European energy system is undergoing rapid changes to set the EU economy on a low-carbon and resource-efficient path. Renewable energy is instrumental to this transformation. EU efforts to double the share of renewable energy in its consumption have paid off, having reduced significantly the amount of fossil fuels used and their associated greenhouse gas emissions. Concerning air pollutant emissions however, the outcomes were not always positive: in countries where biomass burning has increased considerably since 2005, emissions of certain air pollutants have also increased. This briefing presents an estimate of the impact of renewable energy consumption on fossil fuel use, greenhouse gas emissions (GHG) and air pollution since 2005.

Vaata lisaks

Kaust Transport Transpordisektor kulutab lõpptarbijana EEA liikmesriikide koguenergiast umbes kolmandiku ning annab rohkem kui viiendiku kasvuhoonegaaside heitest. Sektor on suuresti vastutav ka linnaõhu saastatuse ja mürareostuse eest. Lisaks avaldab transport suurt mõju maastikule, jagades looduslikud piirkonnad väikesteks maatükkideks, mis seab ohtu loomad ja taimed.
Kaust
Archived
Õhusaaste Õhusaaste kahjustab inimeste tervist ja keskkonda. Euroopas on paljude õhusaasteainete heide viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis omakorda on parandanud õhukvaliteeti kogu piirkonnas. Sellele vaatamata on saasteainete sisaldus õhus ikka veel liiga kõrge ja õhukvaliteediga seotud probleemid ei ole kusagile kadunud. Märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust elab piirkondades (eelkõige puudutab see linnu), kus õhukvaliteet ei vasta standarditele.
Kaust Tööstus Euroopa tööstuse keskkonnahoidlikkus on viimastel kümnenditel suurenenud. Muutused on toimunud mitmel põhjusel: rangem keskkonnaalane reguleerimine, energiatõhususe paranemine, Euroopa tööstuses valitsev üldine suundumus loobuda rohkem saastavatest tootmisviisidest ja ettevõtete osalemine vabatahtlikes kavades, mille eesmärk on vähendada ettevõtete keskkonnamõju.
Kaust Indicators
Kaust Kliimamuutuse leevendamine Kliimamuutused on juba käes: temperatuurid tõusevad, sademete režiim muutub, jääliustikud ja lumi sulavad ning maailmamere keskmine veetase tõuseb. Väga tõenäoliselt põhjustab enamiku soojenemisest jälgitav kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris, mis on inimtegevusest tingitud heite tagajärg. Et kliimamuutusi leevendada, tuleb neid heiteid vähendada ja vältida.

Permalinks

Geographic coverage

For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/themes/energy/intro or scan the QR code.

PDF generated on 2024-04-19 07:37

EEA Page URL QR

Topics

Topics:
Tegevused dokumentidega
The EEA is an agency of the European Union

Engineered by: EEA veebitöögrupp

Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18

Software version: EEA Plone KGS 23.9.14

Kood arendajatele

Systems Status

Õigusalane teave

Creative commons license

CMS-i logimine